Sotsiaaldemokraatidel ja demokraatidel on nägemus õiglasemast ja jätkusuutlikumast Euroopast, ühiskonnast, mis seab esikohale inimeste heaolu ja mõtleb tulevaste põlvkondade keskkonnapärandile. Me saame seda saavutada meie looduskeskkonna ja selle ressursside suurema kaitse, ringmajanduse ja kliimamuutustega võitlemise kaudu. See üleminek puhtamale ja säästvamale liidule käib käsikäes Euroopa tööstuse moderniseerimisega, üleminekuga jätkusuutliku majanduskasvu mudelile ja uute töökohtade loomisega, mis austavad planeedi piire ja kaitsevad neid tulevaste põlvkondade jaoks.
Meie Euroopa Parlamendi liikmed edendavad selles komisjonis meie progressiivset visiooni paljudes poliitikavaldkondades, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, õhu, vee ja pinnase kvaliteedi, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, keskkonna- ja inimeste tervist mõjutavate kemikaalide, jäätmete ja ressursside haldamise ning toiduohutuse valdkonnas, mis on teiste meie kõigi jaoks oluliste valdkondade hulgas.

Meie fraktsioon on juba ammu tunnistanud kliimakriisi kiireloomulisust. Me nõudsime ambitsioonikaid kliimaeesmärke ja ELi juhtrolli 2015. aasta Pariisi COP21 kohtumisel, et saavutada esimene õiguslikult siduv ülemaailmne kliimakokkulepe. See oli ajalooline esimene samm, et püüda piirata ülemaailmset keskmise temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni, kuid selle elluviimiseks oli vaja võtta karmimaid meetmeid.
Juunis 2021 tasusid meie jõupingutused ära ja võeti vastu Euroopa kliimaseadustik, mis kohustab Euroopat saavutama 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduse. Varsti pärast seda käivitas komisjon "Fit for 55" paketi, et keskenduda ELi kliima-, energia-, maakasutuse-, transpordi- ja maksupoliitikas sellele, et vähendada kasvuhoonegaaside netokoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Me oleme väga uhked nende saavutuste üle ja meie töö üle, mis hõlmab selliseid meetmeid nagu uus sotsiaalne kliimafond, et tagada poliitika sotsiaalselt õiglane rakendamine, kuid me jätkame võitlust meie planeedi parema tuleviku nimel.

Me juhtisime parlamendi tööd looduse taastamise seaduse kallal. Me moodustasime koalitsiooni, et võtta vastu see seadus meie ökosüsteemide taastamiseks, hoolimata konservatiivsete fraktsioonide ja osa liberaalide boikoteerimisest ja tugevast vastuseisust, kes ekslikult seadsid põllumajandustootjad rohelise kokkuleppe vastu.

Meil oli oluline roll toodete säästvuse edendamisel, juhtides ökodisaini määruse läbivaatamist, millega kehtestatakse säästvuse nõuded erinevatele toodetele. Määrus võimaldab kehtestada mitmesuguseid nõudeid, sealhulgas toodete vastupidavusele, korduvkasutatavusele, uuendatavusele ja parandatavusele, probleemsetele ainetele, energia- ja ressursitõhususele, süsinikdioksiidi ja keskkonnajälje ringlussevõtule ning teabe avalikustamisele. Ettepanek sisaldab ka ettevõtjate kohustust avalikustada teavet müümata jäänud kaupade hävitamise kohta, kusjuures komisjonil on õigus kehtestada teatavate toodete hävitamise keeld. Müümata jäänud tekstiiltoodete hävitamise otsene keeld on juba praegu olemas. See on kooskõlas meie varasema tööga ELi tekstiilistrateegia kallal.

Me olime Euroopa Parlamendis liikumapanev jõud, kes nõudis jäätmete raamdirektiivi sihipärase läbivaatamise tugevdatud sätteid. Läbivaadatud direktiiviga kehtestatakse uued eesmärgid toidujäätmete vähendamiseks nii töötlemis- ja tootmissektoris kui ka jaekaubanduses, restoranides ja kodumajapidamistes. Samuti kehtestatakse üksikasjalikud nõuded laiendatud tootjavastutuse (EPR) süsteemidele tekstiili puhul, kusjuures eraldi kogumissüsteemid soodustavad korduskasutust ja tõhusamat ringlussevõttu. Lõpuks antakse liikmesriikidele ka võimalus kehtestada EPR-tasud, et takistada kiirmoe tavasid, mis põhjustavad tekstiili ületarbimist ja jäätmete liigset tekkimist.

Iga Euroopa kodanik väärib ohutut ja kvaliteetset toitu, mille päritolu, tootmise ja sisu kohta on selge teave. S&D fraktsioon on edukalt tugevdanud tarbijate õigusi ja läbipaistvust toiduainesektoris. Tagasime paremad märgistamiseeskirjad, tagades mee päritolu selge jälgitavuse, täpse teabe suhkrusisalduse kohta puuviljamahlades ja rangema kontrolli kahjulike magusainete üle. Need meetmed annavad tarbijatele võimaluse teha tervislikumaid ja teadlikumaid valikuid.
Uute genotehnoloogiliste meetodite ja geneetiliselt muundatud organismide osas võitlesime Euroopa Parlamendis edukalt kohustusliku märgistamise ja jälgitavuse eest, tagades tarbijatele valikuvabaduse ja mahepõllundussektori kaitse, mis on täielikult kooskõlas inimeste, loomade ja planeedi tervist käsitleva ühtse tervishoiu lähenemisviisiga. Samuti olime vastu mitmetele GMOde lubadele.

Me sillutasime teed õhusaaste vähendamise eesmärgile 2050. aastaks, mis sobib meie püüdlustega olla kliimaneutraalne. Juhtides õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide läbivaatamist, tagasime, et Euroopa oleks 2035. aastaks vastavuses Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uusimate suunistega. Samuti lisasime halvast õhukvaliteedist mõjutatud inimestele õiguse taotleda hüvitist. Samuti parandasime õhu seiret, et saada paremat ja täpsemat teavet. Me tugevdasime eeskirju, mida riigid peavad järgima, et nad saaksid täita õhukvaliteedi standardeid 2030. ja 2035. aastaks.

Ei ole aega kaotada. Maailma liidrid peavad kasutama COP30 konverentsi selleks, et kiirendada meetmeid heitkoguste vähendamiseks ja aidata neid, kes juba praegu seisavad silmitsi muutuva kliima halvimate tagajärgedega.
Euroopa saab olla teejuhiks, võttes kiiresti vastu ambitsioonika kliimaeesmärgi, milleks on kasvuhoonegaaside vähendamine 90% võrra, ning seejärel vaadatakse ambitsioonikalt läbi valdkondlikud õigusaktid. Kuna EL on kliimameetmete võtmisel jätkuvalt esirinnas, peaksime aitama ka oma kaubanduspartnereid nende tootmise süsinikdioksiidiheitest vabastamisel. Üheskoos saame teha tööd, et vältida edasist globaalset kuumutamist ja jätta meie lastele vähem saastunud maailm ning samal ajal ehitada tugevamat, rohelisemat majandust ja jätkusuutlikke uusi töökohti. Lisateave meie kampaania kohta Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamiseks.

Vesi on inimese elu, meie ökosüsteemide tervise ja Euroopa majanduse jaoks hädavajalik, kuid see on siiski üha suurema surve all, mis tuleneb liigsest kasutamisest, nõudluse kasvust ja kliimamuutuste mõjust. Selle mõju on meie ühiskonnas ja majanduses üha enam tunda. Veepoliitika raamdirektiiv on Euroopa peamine veekaitse õiguslik raamistik, mille eesmärk on tagada integreeritud lähenemisviis veemajandusele, austades samas kogu ökosüsteemi terviklikkust, kuid mis ei ole piisav vahend paljude veeprobleemide lahendamiseks. S&D nõuab uut raamistikku, et kaitsta kriitilisi veevarusid ja nende valgalasid veepuudusega piirkondades, tagada piisavad rahalised vahendid looduslike ökosüsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks ning tagada puhas ja piisav vesi joogivee ja jätkusuutliku põllumajanduse jaoks. Lisaks sellele peavad veemahukad kasvavad sektorid, nagu vesiniku- ja kiibitootmine, ning olemasolevad intensiivsed tarbijad põllumajanduses täitma suurema tõhususe eesmärke. Vee vastupanuvõime raamistik peaks seadma eesmärgiks veepuuduse kaotamise.

Igal aastal visatakse Euroopas ära umbes 600 miljonit tonni jäätmeid, mida saaks taaskasutada ja majandusse tagasi suunata. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon nõuab ambitsioonikaid ELi eesmärke ja uusi vahendeid, mis aitaksid igal riigil liikuda säästvama, ressursitõhusa ja ringmajanduse suunas.
Ringmajandus tähendab, et toodete ja ressursside väärtus säilib majanduses võimalikult kaua ning jäätmete teke on minimaalne. Selle ülemineku saavutamiseks viib fraktsioon S&D läbi ambitsioonikat poliitikat, et muuta meie ressursside kasutamise, korduvkasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise viise. Samuti juhime võitlust, et teha lõpp plastikprügi tekkimisele.

Meie, S & D, jätkame võitlust tugevama tarbijakaitse, suurema jätkusuutlikkuse, läbipaistvuse ja paremini informeeritud valikute eest selle kohta, mida me sööme. Meie eesmärk on tagada ühtne toidumärgistus, mis annab tarbijatele võimaluse teha tervislikumaid ja säästvamaid valikuid ilma tarbetu keerukuseta. See hõlmab ühtlustatud toitumisalase märgistuse esitamist pakendi esiküljel, selget teavet jätkusuutlikkuse kohta, näiteks CO₂-jalajälje kohta, ja kogu ELi hõlmava loomade heaolu märgistamise süsteemi rakendamist.
Laiemas plaanis kutsume üles looma säästva toiduainesüsteemi järkjärgulist õigusraamistikku, mis tagaks paradigma muutuse jätkusuutlikkuse, tervise ja sotsiaalse vastutuse suunas. See peab edendama säästvat põllumajandust, vähendama toidujäätmeid, parandama loomade heaolu ja soodustama tervislikumat toitumist, kusjuures aruandluskohustus tuleb panna eelkõige töötlejatele, turustajatele ja jaemüüjatele, mitte põllumajandustootjatele.

Me propageerime kemikaaliohutust ja selle vähendamist ning töötame selle nimel, et vähendada või kõrvaldada kokkupuudet kahjulike kemikaalidega, sealhulgas tööstuskemikaalidega (PFAS, bisfenoolid jne), põllumajanduslikest pestitsiididega ja sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega - keemiliste ainetega, mis mõjutavad inimese hormoone ja mis võivad sisalduda igapäevastes toodetes. Oleme teadlikud, et erinevate kemikaalide kombineerimine võib olla kahjulik, mille tagajärjed ei ole täielikult teada, ja seepärast oleme pühendunud nende potentsiaalselt kahjulike segude mõjuga tegelemisele.
Oleme pühendunud pestitsiidide vähendamisele ja säästvale põllumajandusele. Me propageerime keemiliste pestitsiidide vähendamist, keskendudes ohtlikumatele pestitsiiditüüpidele. Meie eesmärk on kiirendada üleminekut erinevatele põllumajandusmudelitele, mis kaitsevad meie vee-, mulla- ja õhuressursse, peatavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, võitlevad kahjurite resistentsuse vastu ja kaitsevad inimeste tervist.

Me tahame, et keegi ei jääks selle ülemineku käigus maha, keskendudes töötajatele ja kvaliteetsete töökohtade loomisele valdkondades, mida mõjutavad suurenenud kliimaeesmärgid. Meie eesmärk on tegeleda energiavaesusega, toetades haavatavaid majapidamisi hoonete renoveerimisprogrammide kaudu. Me peame toetama haavatavaid transpordikasutajaid üleminekul süsinikdioksiidivabale liikuvusele. Samuti peame toetama põllumajandustootjaid, keda kliimamuutuse mõju kõige enam mõjutab, ning aitama neid üleminekul säästvamatele ja kliimasõbralikumatele põllumajandustavadele, säilitades samal ajal nende stabiilse sissetuleku.