Siinkohal anname ülevaate Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni (S&D fraktsioon) ulatuslikust ajaloost, mis on mänginud olulist rolli Euroopa Parlamendi poliitika kujundamisel alates selle loomisest 1953. aastal. S&D fraktsioon on jätnud Euroopa Liidu poliitilisele maastikule kustutamatu jälje ning selle korraldust ja suunda on mõjutanud olulised verstapostid. Alustades 1953. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ühise assamblee sotsialistide fraktsioonina, on S&D fraktsioonist nüüdseks saanud üks Euroopa Parlamendi kõige mõjukamaid fraktsioone.
Pilt: Välisministrid Pariisi lepingu allkirjastamisel 1951. aastal.
1950ndate alguses tegi Robert Schuman ettepaneku Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) kava kohta, mis lõpuks kasvas ja arenes Euroopa Liiduks. ESTÜ ühisassamblee esimeseks presidendiks sai sotsialist Paul-Henri Spaak Belgiast.
Samal perioodil taastasid Euroopa sotsialistid sidemed ja said tuntuks kui Sotsialistlik Internatsionaal. Organisatsioon moodustas Euroopa ühtsuse uurimisrühma ning pärast 1951. aasta juulist kuni 1952. aasta augustini toimunud kohtumisi leppis erikomisjon kokku kümnest punktist koosnevas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse poliitikas, mis tähistas esimest riikidevahelist sotsialistlike parteide poliitikat Euroopa integratsiooni valdkonnas.
Selle tulemusena asutasid kuue liikmesriigi rahvuslikud erakonnad 1952. aasta septembris Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ühisassamblee sotsialistliku rühma. Ühe aasta jooksul asutas sotsialistide rühm büroo ja alalise sekretariaadi Luxembourgis, mille esimeheks valiti Guy Mollet (SFIO Prantsusmaa). See järgis Sotsiaaldemokraatliku Internatsionaali ja Euroopa Nõukogu konsultatiivassamblee raames loodud koostöö pretsedenti.
Pilt: Paul-Henri Spaak ja Guy Mollet, 1953.
1950. aastate keskel alustati läbirääkimisi kahe uue lepingu - Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) - üle. Lisaks Schumanile osalesid EMÜ ja EURATOMi lepingute loomisel ka mitmed teised tuntud poliitikud. Näiteks Paul-Henri Spaak mängis läbirääkimistel võtmerolli ja oli üks Rooma lepingu arhitektidest.
1957. aastal kirjutati alla Rooma lepingule, millega loodi ametlikult EMÜ ja pandi alus tulevasele Euroopa Liidule. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon mängis võtmerolli lepingu tugevama sotsiaalse mõõtme propageerimisel, mis lõppkokkuvõttes viis sotsiaalpoliitikat ja töötajate õigusi käsitlevate sätete lisamiseni. Üks neist sätetest oli Euroopa Sotsiaalfond, mis andis rahalist toetust sotsiaal- ja tööhõiveprogrammidele kogu Euroopa Liidus. Sotsiaaldemokraadid pooldasid ka kaubandustõkete kaotamist, kuid ainult koos Euroopa töötajate kaitse tagatistega. See oli oluline samm ühtse Euroopa turu loomise suunas, mis keskendub sotsiaalsetele õigustele.
1965. aastal kirjutati alla ühinemislepingule, millega liideti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, EMÜ ja EURATOMi institutsioonid üheks tervikuks, mida tuntakse Euroopa ühenduste nime all. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon toetas seda lepingut, mis aitas luua ühtsemat ja integreeritumat Euroopat.
Sotsiaaldemokraatlikul fraktsioonil oli oma esimese 16 tegutsemisaasta jooksul kuus esimeest: Guy Mollet, Hendrik Fayat, Pierre Lapie, Willi Birkelbach, Käte Strobel ja Francis Vals.
Pildil: Ühinemisleping, 1965
Kogu 1970ndate aastate jooksul edendas Sotsiaaldemokraatide fraktsioon aktiivselt majandus- ja rahaliidu ideed ning 1972. aastal esitas fraktsioon oma plaani Euroopa rahaliidu loomiseks.
1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendustega Ühendkuningriik, Iirimaa ja Taani, mis viis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni laienemiseni. Kümnendi lõpus toimusid esimesed otsevalimised Euroopa Parlamenti ja sotsialistide fraktsioon tõusis parlamendi suuruselt teiseks fraktsiooniks.
Pärast Euroopa Parlamendi loomist nimetati fraktsioon 1974. aastal ümber Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooniks. Sel perioodil töötas sotsialistide fraktsioon rahu ja demokraatia edendamiseks kogu maailmas. Fraktsioon oli häälekas Vietnami sõja vastane ja toetas jõupingutusi konflikti lõpetamiseks. Fraktsioon toetas ka Hispaania ja Portugali demokraatlikke liikumisi, mis viisid nende autoritaarsete režiimide kukutamiseni.
Sotsialistide põhipunktid 70ndatel olid: Euroopa Ühenduse sotsiaalse mõõtme arendamine; õigus tööle täieliku tööhõive tagamise kaudu; ühenduse tööstuspoliitika; inimlikum keskkond ühiste tervishoiu- ja ohutusstandardite kaudu; sotsiaalkindlustus sotsiaaltoetuste standardiseerimise kaudu; sissetulekute jaotamine ja varade kasutamine ühenduse sissetulekupoliitika kaudu.
Pilt: Felipe Gonzáles, Willy Brandt ja Olof Palme, 1976.
1980. aastate algust iseloomustasid majanduskriisid ja uute parempoolsete parteide teke, mille poliitika oli kogu Euroopas suunatud rahvuslikele küsimustele. Vastuseks sellele ühendasid sotsialistlikud erakonnad riiklikul tasandil end selle uue parempoolsete erakondade laine vastu. 1981. aastal suurenes sotsialistide fraktsioon, kui Euroopa Parlamenti astus rohkem vasakpoolseid parteisid, kes toetasid Euroopa integratsiooni.
1984. aastal toetas sotsialist Jacques Delors'i Euroopa Komisjoni presidendiks, mis tähistas nende kahe fraktsiooni vaheliste tihedate suhete algust. Delors'i eesistumisperioodi iseloomustas märkimisväärne panus Euroopa ühendustele, millest üks oli tema toetus Euroopa ühtse turu loomisele. Ta mängis võtmerolli 1986. aasta ühtse Euroopa akti läbirääkimistel, mille eesmärk oli kõrvaldada kaubandustõkked, kapitali ja tööjõutõkked kogu ELis. Ühtse turu loomine aitas suurendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti paljudes Euroopa riikides, mis omakorda avaldas positiivset mõju sotsiaalpoliitikale.
1989. aastal toetas fraktsioon Jacques Delors'i kandidatuuri Euroopa Komisjoni presidendiks ja ta valiti edukalt tagasi. Lisaks sellele toetas fraktsioon Euroopa ühenduste laienemist uute Lõuna-Euroopa liikmesriikide lisamiseks.
Pilt: Sotsiaaldemokraatide liikmed kampaanias Euroopa sotsiaalharta eest, 1989.
Sel perioodil jätkas sotsialistide fraktsioon sotsiaaldemokraatliku poliitika edendamist ja Euroopa integratsiooniprotsessi toetamist. Üheks suuremaks probleemiks sotsialistide päevakorras oli natsionalismi, ksenofoobia ja rassismi taaselustumine EÜ riikidesse saabuvate sisserändajate vastu. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon reageeris nendele probleemidele, edendades poliitikat, mille eesmärk on edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja integratsiooni, sealhulgas toetades meetmeid diskrimineerimise vastu võitlemiseks ja mitmekesisuse edendamiseks, samuti jõupingutusi, et parandada sisserändajate ja teiste marginaliseeritud rühmade juurdepääsu haridusele, koolitusele ja tööhõivevõimalustele.
1992. aastal kirjutati alla Maastrichti lepingule, millega loodi Euroopa Liit ja kehtestati majandusliku ja poliitilise integratsiooni raamistik. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon mängis aktiivset rolli lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistel ja toetas selle vastuvõtmist. Sama aasta novembris sündis Euroopa Sotsialistide Partei (PES), mis on Euroopa sotsialistlike parteide liikmetest koosnev riikidevaheline sotsialistlik organisatsioon. Sellest tulenevalt nimetati sotsialistide fraktsioon ümber Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei fraktsiooniks (PES fraktsioon), et näidata nende kahe organisatsiooni vahelisi suhteid.
Enne 1994. aasta valimisi keskendus PES fraktsioon seitsmele põhivaldkonnale uues Euroopa Liidus: töökohtade loomine, sooline võrdõiguslikkus, keskkonna- ja tarbijakaitse, rahu ja julgeoleku loomine, sisserände reguleerimine ja võitlus rassismi vastu, võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu ning töö demokraatia nimel. PES fraktsioon võitis märkimisväärse arvu kohti ja sai suurimaks fraktsiooniks, mille esimeheks sai Pauline Green (Ühendkuningriik).
Ühisraha ideed olid sotsiaaldemokraadid toetanud juba aastakümneid varem, mistõttu sel perioodil toetas PES fraktsioon euro kui Euroopa Liidu ühisraha kasutuselevõttu, mille tulemusena loodi see paar aastat hiljem. Fraktsioon PES, kes oli kindel ELi laienemise pooldaja, mängis aastaid hiljem olulist ja aktiivset rolli Kesk- ja Ida-Euroopa uute liikmesriikide ühinemisprotsessis. Rühm toetas ja propageeris nende kaasamist ning oli seega kesksel kohal Euroopa integratsiooni edendamisel, stabiilsuse edendamisel ja piirkonna jõukuse edendamisel.
Pilt: Maastrichti lepingu allakirjutamine, 1992
11. septembri terrorirünnakud mõjutasid märkimisväärselt maailmapoliitikat ja EL ei olnud nende muutuste suhtes immuunne. Üks rünnakute mõju oli see, et Euroopa Liidu tasandi erakond PES hakkas ülemaailmset koostööd ja kultuurivahetust prioriteediks seadma. Samal ajal tõusid ELi parlamendis paremäärmuslikud populistlikud erakonnad, mis rõhutasid rahvuspoliitikat ja migratsioonivastast poliitikat. See suundumus ilmnes populistlike parteide esilekerkimises sellistes ELi liikmesriikides nagu Ühendkuningriik, Taani ja Madalmaad.
2004. aastal asus Martin Schulz juhtima fraktsiooni PES, millest oli taas saanud suuruselt teine fraktsioon Euroopa Parlamendis. Et rõhutada fraktsiooni parlamentaarset tööd ja eristuda PESist, nimetati see ümber Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatlikuks fraktsiooniks. Hiljem, 2009. aastal, muudeti fraktsiooni nime veel kord ja sellest sai Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (S&D fraktsioon), mis peegeldab soovi kaasata rohkem liikmesriikide erakondi.
Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohta tegi Euroopa Konvent ettepaneku 2000. aastal ning selle koostamine kestis kuni selle lisamiseni Lissaboni lepingusse 2009. aastal. Kogu selle aja jooksul olid sotsiaaldemokraadid harta tugevad pooldajad. Nende jõupingutused aitasid kaasa harta sisu üle peetavatele läbirääkimistele ja selle lisamisele lepingu lõppversiooni. Sellest ajast alates on harta muutunud põhiõiguste kaitse ja edendamise võtmedokumendiks Euroopa Liidus.
Pilt: Endine Euroopa Parlamendi liige Jo Leinen ja endine S&D fraktsiooni esimees Martin Schulz, 2001.
Aastatel 2010-2019 mängis S&D fraktsioon jätkuvalt olulist rolli Euroopa poliitika kujundamisel. 2010. aastal toetas fraktsioon jõuliselt finantstehingute maksu kehtestamist, mille eesmärk oli piirata spekulatsioone ja aidata kaasa ELi eelarvele. Samal perioodil toetas S&D fraktsioon Euroopa stabiilsusmehhanismi loomist, et vältida tulevasi finantskriise ning kaitsta ja aidata liikmesriike.
2014. aastal aitas fraktsioon kaasa Jean-Claude Junckeri valimisele Euroopa Komisjoni presidendiks, mis oli esimene kord, kui komisjoni president valiti Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste põhjal. Sel perioodil mängis S&D fraktsioon silmapaistvat rolli ka sotsiaalse õigluse ja töötajate õiguste eest seismisel ning nõudis tugevamat ja ühtsemat Euroopa Liitu.
Kuni 2019. aasta valimisteni olid Martin Schultzi järglased Hannes Swoboda, Gianni Pittella ja Udo Bullmann.
S&D fraktsioon, mida praegu juhib Iratxe García Pérez, säilitas pärast 2019. aasta valimisi oma positsiooni Euroopa Parlamendi suuruselt teise fraktsioonina. Üks S&D fraktsiooni peamisi prioriteete ametiajal 2019-2024 oli Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamine, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks süsinikdioksiidi neutraalseks. S&D fraktsioon on töötanud ka selle nimel, et edendada õiglast ja õiglast üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele, mis tagab, et töötajaid ja kogukondi ei jäeta maha.
Pilt: S&D fraktsiooni endine esimees Hannes Swoboda, Prantsusmaa endine president François Hollande ja Euroopa Parlamendi president Martin Schultz, 2013. aastal.
Euroopa Parlamendi S & D fraktsioon on praegusel ametiajal olnud väga aktiivne. Selle aja jooksul on fraktsioon osalenud mitmetes olulistes algatustes ja poliitikavaldkondades, nagu roheline kokkulepe, digitaalteenuste seadus ja COVID-19 pandeemiaga seotud meetmed.
aastal keskendus fraktsioon pandeemiale reageerimisele, propageerides ELi koordineeritud reageerimist ning toetades meetmeid kodanike ja töötajate kaitsmiseks. 2021. aastal aitas fraktsioon S&D kaasa Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastuvõtmisele, milles nõutakse COVID-19 vaktsiini patentide peatamist, et suurendada vaktsiinide ülemaailmset kättesaadavust. Fraktsioon on olnud aktiivne ka sotsiaalse õigluse ja jätkusuutlikkuse edendamisel, näiteks toetades õiglase ülemineku fondi ja surudes ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamist.
2022. aastal muutus olukord Ukrainas halvemaks, kui Venemaa väed alustasid jõhkrat sissetungi, millega rikuti Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Rahvusvaheline üldsus mõistis selle Venemaa agressiooni laialdaselt hukka ning Euroopa Liit reageeris mitmete meetmetega, et toetada Ukrainat ja avaldada survet Putini Venemaale.
Fraktsioon S&D kui üks Euroopa Parlamendi suurimaid fraktsioone on Venemaa tegevuse hukkamõistmisel ja Ukraina toetamisel olnud eriti häälekas. Fraktsioon on järjekindlalt kutsunud üles kehtestama sanktsioone Venemaa suhtes ja nõudnud, et EL võtaks Ukraina suveräänsuse toetuseks kindla seisukoha. See hõlmab meetmete toetamist, et süvendada poliitilisi ja majanduslikke sidemeid kahe piirkonna vahel, samuti humanitaarabi andmist neile, keda Ida-Ukraina konflikt mõjutab.
Tutvu meie peamiste prioriteetide nimekirjaga siin
Pilt: S&D president Iratxe García Pérez parlamendis.
S&D fraktsiooni 70. aastapäeva film tähistab meie 70-aastast teekonda ja pühendumist sotsiaalsele õiglusele. Filmis tuuakse esile meie saavutused võrdsuse, õigluse ja progressi edendamisel Euroopas ja väljaspool seda, sealhulgas töötajate õigusi, soolist võrdõiguslikkust ja keskkonnakaitset käsitlevad õigusaktid. Vaadake filmi, mis annab innustava sõnumi lootusest ja edusammudest õiglasema ja õiglasema tuleviku suunas.
Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni endine esimees Enrique Barón Crespo räägib meile Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni 70. aastapäeva tähistamise raames fraktsiooni tähtsusest viimastel aastatel ja selle rollist tulevikus.
Avastage S&D fraktsiooni rikkalik ajalugu selle kaasahaarava slaidiesitluse video kaudu. Tehke teekond läbi viimase 70 aasta jooksul, mil S&D fraktsioon on andnud oma panuse Euroopa Liidu arengusse alates selle loomisest 1953. aastal kuni tänapäevani. Selles videos näidatakse ajaloolisi fotosid ikoonilistest hetkedest, nagu Rooma lepingu allkirjastamine ja Euroopa Parlamendi loomine, ning märkimisväärseid isikuid, kes on mänginud olulist rolli S&D fraktsiooni arengus. Vaadake slaidiesitlust ja saate ülevaate fraktsiooni S&D pühendumusest võidelda sotsiaalse õigluse, võrdsuse ja demokraatia eest Euroopas.
