Kui me nägime Elon Muski veidi rohkem kui kaks aastat tagasi Twitteri peakontorisse koos valamuga sisse jalutamas, kas me ootasime, et asjad nii kiiresti eskaleeruvad? Meile on hakanud kohale jõudma, milline eksistentsiaalne oht demokraatiale on siin Euroopas, kui tehnoloogiamiljardärid hakkavad pahandama. Kui president Trump 20. jaanuaril ametisse vannutati, oli tema kõrval tehnoloogiavend J. D. Vance ja Big Tech oligarhid sponsoreerisid pidulikke sündmusi. Valikulises külaliste nimekirjas olid Trumpi paremäärmuslikud sõbrad nagu Giorgia Meloni. Tekkimas on transatlantiline liit, mille eesmärk on nõrgestada ELi natsionalismi kasuks ja anda tehnoloogiaettevõtete omanikele vabad käed, et nad saaksid jätkata oma järelevalvega seotud hüperkapitalismi kaudu meie majanduse ja elu kontrollimist.
Vaadake seda ainuüksi viimase kuu jooksul toimunu taustal: Rumeenia valimised lükati ümber välismaise sekkumise ja TikToki kaudu levitatud desinformatsiooni tõttu, Musk toetab Saksamaa valimistel avalikult AfD-d ja kasutab oma platvormi X nende edendamiseks ning Mark Zuckerberg teatas, et lõpetab faktikontrolli USAs. Meta tegevjuht kutsus tulevast Trumpi administratsiooni üles tõrjuma Euroopa eeskirju, mille eesmärk on peatada desinformatsiooni muutumine süsteemseks riskiks, ja süüdistas ELi tsensuuri edendamises. Eelseisva nelja aasta jooksul istub Big Tech USA uues administratsioonis laua taga, Musk on määratud juhtima uut valitsuse tõhususe ministeeriumi. ELi juhid peavad valmistuma vastasseisuks Trumpiga tehnoloogia reguleerimise üle Euroopas.
Selles mõttes on Euroopa Komisjoni vaikus olnud kurdistav. Selles mängus teisel pool Atlandi ookeani asuvate kiusajatega peaks uus vastutav volinik, tehnoloogia suveräänsuse, turvalisuse ja demokraatia eest vastutav asepresident Henna Virkunnen näitama jõudu ja otsustavust. Kui nad haistavad hirmu, eskaleerub see kiiresti ja ELi kui suurte tehnoloogiate reguleerimise juhtiva jõu usaldusväärsus raisatakse. Lisaks otsestele rünnakutele meie demokraatlike valimisprotsesside vastu, nagu me oleme näinud Rumeenias ja nüüd Saksamaal, on sellel ka laiem mõju õigusriigi põhimõtetele Euroopas. Me kõik oleme seaduse alusel võrdsed, olgu me siis võrgus või väljaspool seda, isegi kui teile kuuluvad digitaalsed sotsiaalmeediaplatvormid.
Me kõik teame, et sotsiaalmeediaplatvormid mängivad meie demokraatiates ja valimiste terviklikkuses olulist rolli, mõjutades seda, kuidas teavet jagatakse ja kuidas seda tajutakse. Juba 2018. aastal tunnistas 83% vastanutest Euroopa uuringus, et sotsiaalmeedias laiemalt levivad võltsitud uudised kujutavad endast ohtu demokraatiale. Ja just seepärast kasutasime viimase ametiaja jooksul digitaalse reeglistiku loomiseks muu hulgas digitaalteenuste ja -turu seadust ning tehisintellekti seadust. Kõigi nende ELi tehnoloogiaalaste õigusaktide eesmärk on võidelda desinformatsiooni ja ebaseadusliku sisuga, võidelda veebipõhise ahistamise vastu või tagada alaealiste turvalisus, samuti kaitsta Euroopa väärtusi ja meie demokraatiat, pidades silmas digimaailma väravavalvureid, kes kõik on Euroopa-välised ettevõtted. Me teeksime end lolliks, kui me isegi ei jõustaksime suveräänselt oma ühiseid Euroopa eeskirju, kui esimesed raskused tekivad.
Digitaalteenuste seadus sunnib X ja Meta tuvastama demokraatia ja sõnavabaduse riske ning võtma vajalikke meetmeid. Euroopa Komisjon on juba mõnda aega uurinud X-i, kuid oht meie demokraatiale ja asja kiireloomulisus kohustab komisjoni andma jõulisi vastuseid, et meie õigusi ja väärtusi tõeliselt kaitsta. Me peame neid menetlusi kiirendama, eriti 23. veebruaril toimuvate Saksamaa valimiste valguses, kui me tahame tagada valimisprotsessi terviklikkuse. Digitaalteenuste seaduses on sätestatud ranged sanktsioonid ja komisjon ei tohi karta neid kohaldada. Kui me hoiduksime 6% suuruse trahvi määramisest, näitaks see vaid seda, et komisjon on välisriigi valitsuse käsul, kes kaitseb oma ettevõtteid meie eeskirjade ja meie demokraatia vastu. Kui see on nii, siis näeks tulevane komisjoni demokraatiakilp naeruväärsena välja, kui nad ei kohalda isegi meie enda Euroopa eeskirju.
Komisjon ei saa kohaldada kogu ELi hõlmavat keeldu Euroopas, nagu Brasiilia tegi, et sundida X-i oma seadusi järgima. Küll aga võib ta paluda liikmesriikidel seda võimalust kohaldada, kui see on õigustatud. Saksamaa ametiasutused võiksid pidada Musk'i sekkumist praegustesse valimistesse X-i blokeerimise aluseks.
Kuid kõigest sellest ei pruugi piisata, et võidelda tehnoloogiaoligarhide käitumise vastu oma sotsiaalmeediaplatvormidega. Vaba ja demokraatlik Euroopa ei saa toetuda välismaa ettevõtetele, kes pakuvad olulisi platvorme. Me esitame selle üleskutse, sest edumeelsetena oleme nõudnud oma põhiõiguste võimalikult tugevat kaitset DSA ja AI-seaduse alusel ning see võitlus jätkub.
Kui platvormide blokeerimine muutub tõsiseks poliitiliseks valikuks, peame pakkuma eurooplastele alternatiive, et nad saaksid endiselt nautida sõnavabadust turvalises, kaasavas ja lugupidavas veebikeskkonnas. Selleks on vaja investeerida Euroopa ökosüsteemi, digitaalse infrastruktuuri eurostäkki, mis pakub ELis loodud ja demokraatiakindlat alternatiivset suhtlusvõrgustiku platvormi. Meil on olemas tehnilised teadmised ja suutlikkus, seega on demokraatia-sõbraliku platvormi loomiseks vaja vaid poliitilist julgust ja piisavaid investeeringuid.
Lisaks faktide kontrollimisele peame investeerima faktide edastamisse, nagu me tegime seda varasematel aegadel kvaliteetsete uudiste edastamisega televisioonis ja raadios. On viimane aeg rakendada seda ka veebimaailmas ja luua turvaline digitaalne avalik ruum, kus kvaliteetajakirjandus leiab oma koha. Komisjon rahastab juba praegu mõningaid projekte selles suunas ja saab seda laiendada, kuid see nõuab tuleval aastal otseseid tulemusi.
Varsti saame teada, kas Trumpi administratsioon paneb digitaalse acquis' oma agressiivse kaubandus- ja tariifide käsitluse alla. Kuuldes, et asepresident Vance ähvardab vähendada NATO toetust, kui Euroopa tegutseb Elon Muski ja X-i eirates meie reegleid, on eelaimus sellest, mis võib tulla. EL ei saa siiski alla anda ja ei tohiks lasta end šantažeerida ja ähvardada. Selleks on risk meie demokraatiale ja eeskirjade kohaldamata jätmise tagajärgedele võimsate isikute ja nende ettevõtete suhtes liiga suur. Uus Euroopa Komisjon, eriti volinik Virkkunen, peab kõigi eurooplaste nimel seisma tehnoloogiliste oligarhide ja nende sõprade ees Valges Majas. Me kas võitleme või anname alla. Meie, sotsiaaldemokraadid ja demokraadid, tegime oma valiku.
Iraxte García Pérez ja Alex Agius Saliba on Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide president ja asepresident.
