S&D uuring lühiajalise majutuse rentimise kohta ELis - kokkuvõte
Taust ja probleemid
Lühiajalise majutuse üürimise (STAR) kiire kasv selliste platvormide kaudu nagu Airbnb, Booking.com ja teised on muutmas eluasemeturgu ja turismi kogu ELis.
2023. aastal broneeriti STARide kaudu 719 miljonit ööbimist - 2022. aastaga võrreldes 20,5% rohkem - ja kasv jätkub 2024. aasta kolmandas kvartalis. Kuigi STARid toetavad turismi ja kohalikku ettevõtlust, tõstavad nad ka üürihindu, vähendavad pikaajalist elamispinda ja häirivad kogukondi. Firenzes on 20% kesklinna korteritest Airbnb-s ning Madridi kesklinn on alates 2005. aastast kaotanud 15 000 elanikku. Uuringud kogu Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias seostavad Airbnb-de tihedust üürihindade tõusuga. Kommertsoperaatorid domineerivad nüüd sellistes linnades nagu Lissabon, Porto ja Barcelona, kus üle 70% majutuskohtadest hallatakse mitme kinnisvara majutajate poolt. Ateenas (92,2%) ja Portos (80,5%) on enamik pakkumisi terved kodud, mis eemaldavad need pikaajaliselt turult. Seevastu Barcelonas ja Londonis on rohkem privaatseid tube (35%+), mis viitab väiksemale kaubanduslikule küllastumisele.
Ka sotsiaalne mõju on märkimisväärne. STARid muudavad elamurajoonid sageli turismipiirkondadeks, mis õõnestab sotsiaalset ühtekuuluvust ja kiirendab gentrifitseerimist. See mõjutab eriti selliseid linnu nagu Veneetsia, Barcelona, Ateena ja Porto, kus domineerivad terve kodu pakkumised ja elanike väljatõrjumine suureneb.
Probleemiks on endiselt diskrimineerimine üüriplatvormidel, kus võõrustajad väidetavalt eelistavad teatavaid demograafilisi rühmi. STARide ulatus on samuti väga erinev - Pariisis on üle 90 000 aktiivse kuulutuse, Amsterdamis aga 10 000 -, mis näitab, et mõju on ELi linnades ebaühtlane ja et vaja on kooskõlastatud, kuid kohalikul tasandil kohandatavat reguleerimist.
Üheks peamiseks probleemiks lühiajalise majutuse (STAR) üürimise puhul kogu ELis on killustatud ja ebaühtlane õigusraamistik, mis tuleneb erinevatest direktiividest, nagu e-kaubanduse direktiiv, teenuste direktiiv ja digitaalteenuste seadus. See tekitab ebakindlust kohalike omavalitsuste jaoks, kes ei ole kindlad, milliseid eeskirju nad saavad kohaldada või kui kaugele nende volitused ulatuvad. Lisaks takistab see nende võimet rakendada eeskirju ja kaitsta taskukohast eluaset, moonutades samal ajal konkurentsi külalislahkuse sektoris. Vaatamata STARide levikule ja muredele nende mõju pärast on Euroopa Komisjon vältinud kogu ELi hõlmavat kooskõlastatud tegevust, jättes reguleerimise hoopis liikmesriikide otsustada.
Õigusakti ettepanek: peamised järeldused ja uuendused
Oma 2016. aasta teatises "Euroopa koostöökeskkonna tegevuskava"[1] märkis ELi komisjon, et "koostöökeskkond tekitab sageli probleeme seoses olemasolevate õigusraamistike kohaldamisega, hägustades kehtestatud piire tarbija ja teenuseosutaja, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja või kutsealase ja mitteprofessionaalse teenuse osutamise vahel. See võib põhjustada ebakindlust kohaldatavate eeskirjade osas, eriti kui see on kombineeritud regulatiivse killustatusega, mis tuleneb riiklikul või kohalikul tasandil erinevatest regulatiivsetest lähenemisviisidest."
Käesoleva õigusliku tegevuse eesmärk on esitada tasakaalustatud ja pragmaatiline vastus STARi tegevusest tulenevatele kasvavatele väljakutsetele. Ettepanekuga edendatakse regulatiivset sidusust, tarbijakaitset ja sotsiaalset õiglust, säilitades samas ruumi innovatsiooniks ja kohalikuks kohandamiseks. Ettepanekuga püütakse viia turuvabadused kooskõlla oluliste avaliku huvi eesmärkidega, tagades lühiajalise rendi sektori jätkusuutliku arengu kogu ELis.
Käesolev uuring viidi läbi selleks, et uurida lühiajalise üürimise reguleerimise õiguslikku alust ELi tasandil, pakkudes põhjalikku analüüsi sektori mõjust elamumajandusele, turismile ja kohalikule majandusele. STARi maastiku kõige kriitilisemate elementide kaardistamise kaudu määratakse uuringus kindlaks peamised väljakutsed ja tegevusvõimalused. Uuringus esitatud seadusandliku ettepaneku eesmärk on näidata, et ELi sekkumiseks on olemas selge õiguslik alus, mis pakub liikmesriikidele kooskõlastatud raamistikku, võttes samas arvesse nende erinevaid riiklikke olusid.
Õigusloomealases uuringus tehakse ettepanek luua kogu ELi hõlmav õiguslik alus STARide reguleerimiseks, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114. Sellega kehtestatakse miinimumeeskirjad, mis keskenduvad võõrustajatele, eesmärgiga luua STARide jaoks proportsionaalne ja järjepidev raamistik kogu ühtsel turul, tagades samal ajal õigusselguse ja õiguskindluse kohalikele asutustele. Mõnes kohas sisaldab ettepanek erinevaid variante, et illustreerida, et ühtne õigusraamistik võib hõlmata mitmesuguseid elujõulisi rakendusvõimalusi.
Direktiivi ettepanekus tunnustatakse täielikult lühiajalise üürimise väärtust Euroopa turismiökosüsteemi ja koostöömajanduse osana. Selle ettepanekuga ei ründa S&D liikmed selliseid platvorme nagu Airbnb või Booking.com, vaid keskenduvad pigem võõrustajate reguleerimisele. Selle eesmärk on tuua kord regulatiivsesse metsikusse läände, milleks on muutunud edasine üüriturg, mille tegelik mõju on tunda naabruskondades, elamutes ja linnades.
Peamised elemendid
A. Mittekutseliste ja kutseliste võõrustajate selge määratlus.
Kavandatavas direktiivis eristatakse mitteprofessionaalseid ja professionaalseid võõrustajaid. Erinevus põhineb päevade arvul, mille jooksul üksus kalendriaastas üüritakse, ja sellel, kui palju üksusi üks võõrustaja pakub. Ettepanekus uuritakse sama idee erinevaid variante, milleks on maksimaalne päevade arv ühe üksuse kohta kalendriaastas ning võimalus kehtestada direktiivis või liikmesriigis minimaalne rendipäevade arv.
Mittekutseliste ja kutseliste võõrustajate määratlemine on oluline, et vähendada õiguslikku ebaselgust lühiajalise üürimise sektoris. Ilma selliste määratlusteta õõnestab ebakindlus kohaldatavate eeskirjade suhtes, mida süvendavad killustatud riiklikud eeskirjad, nii jõustamist kui ka ausat konkurentsi.
B. Proportsionaalsed linnameetmed
Ehkki mitteprofessionaalsetel võõrustajatel peaks olema võimalik oma kinnisvara üürida piiratud regulatiivsete piirangutega, võivad liikmesriigid kehtestada märkimisväärse elamispindade survega piirkondades meetmeid, nagu öökapid, loasüsteemid, tasaarveldused ja tsoneerimispiirangud, mida nad peavad kõige asjakohasemaks. Ettepanekus on sätestatud selliste meetmete mitu varianti, mida võib kohaldada ainult kutseliste võõrustajate suhtes või liikmesriigi äranägemisel ka mitteprofessionaalsete võõrustajate suhtes, kes pakuvad teisejärgulisi majutusüksusi. Täielikud keelud on lubatud ainult erandlikel ja hästi dokumenteeritud asjaoludel. Kõik meetmed peavad järgima proportsionaalsuse, subsidiaarsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.
Nende meetmete otsene lisamine ettepanekusse on oluline, et tagada õiguskindlus ja tugevdada kohalike ametiasutuste õigust tegutseda avalikes huvides. Euroopa Kohtu kohtupraktika, eelkõige Cali Apartments'i kohtuotsus, on juba kinnitanud, et lubade andmise skeemid ja muud sarnased vahendid võivad olla õigustatud, et lahendada selliseid pakilisi probleeme nagu eluasemepuudus. Tunnustades selliseid vahendeid direktiivis, toetab ettepanek subsidiaarsust ja tagab, et kohalikud omavalitsused säilitavad volitused, mitte piirangud, lühiajalise üürimise mõju juhtimisel.
C. Minimaalsed ohutus-, turvalisus- ja kvaliteedistandardid ning diskrimineerimisvastased meetmed
Ettepanekuga kehtestatakse kohustuslikud ohutus- ja hügieeninõuded, mis on kooskõlas olemasolevate ELi suuniste ja parimate tavadega, näiteks tuleohutusmeetmed, ehitusstandardid, sanitaarprotokollid ja kindlustuskaitse, tagades tarbijakaitse põhitaseme kõigis STARi pakkumistes. Diskrimineerimise vastu võitlemiseks digitaalsetel platvormidel lubab direktiiv kutselistele majutusettevõtjatele kohustuslikku kiirbroneerimist ja soodustab külaliste anonüümseks muutmist, tagades õiglase ja võrdse juurdepääsu majutusasutustele.
D. Jõustamine ja kohalik autonoomia
Ettepanekuga antakse liikmesriikidele paindlikud jõustamisvahendid, näiteks kontrollid, karistused ja andmepõhised järelevalvemehhanismid. Ettepanekuga toetatakse kohalikke omavalitsusi eeskirjade kohandamisel vastavalt nende elamuturgudele, edendades samas kogu ELi hõlmavat järjepidevust ja õiguskindlust.
[1] Euroopa Komisjon, Koostööpõhise majanduse Euroopa tegevuskava, COM (2016) 356.
Täielik uuring on kättesaadav allpool
Uuring viidi läbi fraktsiooni S&D taotlusel. Siin esitatud seisukohad on autori enda omad ega pruugi esindada fraktsiooni S&D ametlikku seisukohta.
