S&D liikmed aitasid tagada tugeva solidaarsusmehhanismi, sealhulgas liikmesriikide vahelise ümberpaigutamise miinimumtaseme, samuti rahastamis- ja suutlikkuse suurendamise meetmed, mille üle teostab järelevalvet ELi solidaarsuskoordinaator. See mehhanism aitab liikmesriike, kes kogevad korduvat saabumiste arvu, mis on tingitud otsingu- ja päästeoperatsioonidest või kes kogevad rändesurvet püsivalt suure hulga saabujate tõttu. Me tugevdasime ka sätteid perekondade taasühinemise kohta varjupaigamenetluses ja võtsime vastu õiglasemad eeskirjad, et siduda varjupaigataotlejad liikmesriikidega, kus neil on haridussidemed.
S&D liikmed võitlesid kõvasti selle eest, et taotlejate jaoks jääks menetlus, mis põhineb nende olukorra individuaalsel hindamisel. Me püüdsime saavutada tasakaalustatumat määrust, mis kaitseb individuaalset õigust varjupaigale, eelkõige tagades kõigile taotlejatele tasuta õigusabi ja tagades suurema õigusliku selguse turvalise kolmanda riigi mõiste kasutamise osas.
S&D liikmed tagasid, et kõigi ELi välispiirile ebaseaduslikult saabuvate isikute, SAR-operatsioonide järel saabuvate isikute ja välispiiril varjupaika taotlevate isikute isiku-, julgeoleku-, tervise- ja haavatavuse kontroll on kohustuslik. Tagasime, et igas liikmesriigis luuakse järelevalvemehhanism, mis jälgib põhiõiguste kaitset selle kontrolliprotsessi ajal.
S & D-d kehtestasid kriisiolukordades parema solidaarsuse, tagades, et vastutus varjupaigataotlejate eest jaguneb liikmesriikide vahel. Samuti kehtestasime kiirendatud rahvusvahelise kaitse andmise võimaluse abivajajatele, võimaldades liikmesriikidel suunata ressursse sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. Järgides positiivset näidet ukrainlastele pärast Venemaa sissetungi antud ajutisest kaitsest, jätsime ajutise kaitse direktiivi ELi õigusesse (komisjon oli teinud ettepaneku selle kehtetuks tunnistada).
Põhiõiguste harta, eelkõige selle artikli 18, mis põhineb 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonil ja selle 1967. aasta protokollil, jõuline kaitsmine. Me usume, et peame kaitsma, mitte rikkuma oma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi.
Selle mandaadi ajal võitlesime uue varjupaiga- ja rändepakti eest, mis määratleb varjupaigaõiguse individuaalse hindamise, selged reeglid nii taotlejatele kui ka liikmesriikidele, ilma et kasutataks süstemaatiliselt menetlusi, mis viivad suure hulga inimeste kinnipidamiseni välispiiril.
See tähendab, et Euroopa Liitu saabuvate varjupaigataotlejate haldamine peaks olema liikmesriikide ühine vastutus, mis ei jääks liikmesriikidele, kuhu nad esimesena saabuvad, ega liikmesriikidele, kuhu paljud neist inimestest tahaksid sattuda, vaid jaguneks liikmesriikide vahel vastavalt õiglastele ja jätkusuutlikele eeskirjadele.
Inimelude päästmine merel on moraalne, humanitaarne ja õiguslik kohustus, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel. See nõuab liidult ja selle liikmesriikidelt ennetavamat ja kooskõlastatumat lähenemisviisi päästmis- ja päästeoperatsioonidele, et aeglustada Vahemere ületamist üritavate rändajate surmajuhtumite arvu suurenemist.
Põhjalikum ja ühtsem lähenemisviis seaduslikule sisserändele ELi, millega püütakse pakkuda kolmandates riikides elavatele isikutele väljavaateid tulla ELi seaduslikult tööle. See peaks võimaldama ELil lahendada oma tööjõupuudust, aidata vältida haavatavate töötajate ekspluateerimist, kes töötavad sageli ebaseaduslikult, ja vähendada ebaseaduslikku rännet (mille kaudu inimesed satuvad sageli kuritegelike salakaubavedajate kätte, kes kasumi saamiseks seavad inimeste elu ohtu).
Koostöö kolmandate riikidega peab lähtuma võrdse partnerluse põhimõttest. Me peame eemalduma poliitilise vastutuse üleandmisest ebastabiilsetele ja ebademokraatlikele valitsustele jätkusuutmatute, mitteametlike kokkulepete kaudu. S&D toetab koostööd kolmandate riikidega nii kaubanduse, viisade, julgeoleku kui ka investeeringute valdkonnas, kuid ei toeta kokkuleppeid valitsuste ja juhtidega, kes ei austa õigusriigi põhimõtteid ja inimõigusi.
Pikemaajaline lähenemisviis, mille raames EL annab suurema tõuke selliste geopoliitiliste probleemide lahendamisele, mis mõjutavad rände algpõhjuseid, nagu sõda, vaesus, korruptsioon, nälg ja võimaluste puudumine. EL ja selle liikmesriigid peavad investeerima suutlikkuse suurendamisse, hõlbustama investeeringuid haridusse, tugevdama varjupaigasüsteeme ning tugevdama kolmandate riikide õigus- ja kohtusüsteeme.
Põhjalikum ELi tasandi vastus integratsioonile, sealhulgas ELi vahendite võimaldamine otse piirkondlikele, munitsipaal- ja kohalikele omavalitsustele integratsiooniprojektide rahastamiseks, sest just seal toimub integratsioon tegelikkuses.
Välispiiride kaitsmine realistliku rändehalduse poliitika kaudu ja selle aktsepteerimine, et müüride ehitamine ei peata inimese ellujäämisinstinkti.