
Pärast pidevat kampaaniat kindlustasid S&D liikmed, et ELis võetakse suurte rahvusvaheliste ettevõtete jaoks vastu minimaalne tegelik maksumäär, mis lõpuks juhtus 2022. aastal. Uus 15%-line maksumäär vähendab riikide vahelist maksukonkurentsi ja annab ELile hinnanguliselt 48 miljardit eurot aastas täiendavat maksutulu, et rahastada üleminekut.
S & D ja progressiivsed liitlased andsid solidaarsusabi energiaettevõtete kasumi kohta. Kuigi tegemist ei ole uue maksuga, annab see energiaettevõtete panus kodumajapidamistele rahalist toetust ja leevendab kõrgete elektri jaehindade mõju.
Võitlus maksuparadiiside vastu: S & D on mitmete resolutsioonide kaudu juhtinud jõupingutusi parlamendis, et nõuda ELi maksuparadiiside hindamise ja loetellu kandmise mehhanismi reformi.
Fraktsiooni S&D juhtimisel võttis EL vastu avaliku riigipõhise aruandluse seaduse, mis sunnib suuri rahvusvahelisi ettevõtteid avalikustama, kus nad teenivad oma kasumit ja kus nad maksavad makse. S&D fraktsiooni toetusel laiendas EL ka maksuhaldurite vahelist teabevahetust, hõlmates digitaalseid platvorme ja krüptovarasid.
S & D juhtis jõupingutusi, et luua maksuküsimuste allkomisjon, Euroopa Parlamendi liikmete alaline komisjon, mis keskenduks maksureformile. Näiteks tegi komisjon allkomisjoni survel ettepaneku uute eeskirjade kohta, et keelata ELis tegutsevatele varifirmadele maksusoodustused.
EL rahastas S & D-de toetusel Euroopa Maksuseirekeskuse loomist, mis viib läbi uuenduslikke teadusuuringuid maksustamise valdkonnas ning edendab dialoogi teadusringkondade, kodanikuühiskonna ja poliitikakujundajate vahel ELis ja kogu maailmas.
Selle ametiaja algusest peale toetasid S&D liikmed 18%-lise minimaalse tegeliku maksumäära kehtestamist kogu ELis, et peatada kasumi ümberpaigutamine madala maksumääraga jurisdiktsioonidesse. Teised prioriteedid hõlmavad üksnes paberil eksisteerivate varifirmade vastu suunatud tegevust, mille eesmärk on üksnes maksude alandamine, ning meetmete kehtestamist, et tagada kriiside ajal teenitud superkasumi asjakohane maksustamine. Samuti on vaja täiendavaid meetmeid, et võidelda ebaõiglaste maksusoodustuste vastu.
Me vajame progressiivset maksupaketti, mis suudaks nii rohelist uut kokkulepet ellu viia kui ka võidelda kasvava sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vastu. Praegustes maksueeskirjades on liiga palju vastuolusid. Näiteks ei ole õiglane, et lennuettevõtjad ei maksa petrooli pealt makse, samas kui töötajad peavad maksma oma töölesõidu eest lisamaksu. Me peaksime panema suured saastajad, nagu mere- ja lennundussektor, maksma oma õiglase osa ja andma ökoloogilistele transpordivõimalustele väärilise tõuke.
Ühtse turu eeliseid on ebaproportsionaalselt palju saanud suurettevõtted ja rikkad, kuna nad saavad kuritarvitada ELi riikide maksuseaduste erinevusi ja maksta makse seal, kus maksumäärad on kõige madalamad. ELi aluslepingute kohaselt peavad rahandusministrid Euroopa tasandil maksupoliitikas ühehäälselt kokku leppima. Selle tulemusena võib üks riik, sealhulgas mõni ELi maksuparadiis, blokeerida reformid, et muuta staatust. Selleks, et saavutada ELis kiireid edusamme maksualase õigluse valdkonnas, peame me minema üle kvalifitseeritud häälteenamusele mõnes maksudega seotud küsimuses nõukogus.
Rikkuse kontsentratsioon on viimastel aastakümnetel suurenenud ja ebavõrdsus on kasvanud. Ülalpool olev rikkus ei kandu allapoole. Keskmiselt kuulub enamikus arenenud riikides 10% kõige jõukamatele leibkondadele pool kogu rikkusest, samas kui 40% kõige vähem jõukamatest leibkondadest omab veidi üle 3%. Kuid selle ebavõrdsusega tegelemiseks tuleb tagada, et kapitali ja rikkust ei saaks liikmesriikide vahel liigutada, et saada kasu maksusoodustustest. Meil on vaja rangeid meetmeid, et lõpetada kuritarvitamine. Kapitalimaksud (dividendid ja kapitalikasumi maksud) tuleks ühtlustada tulumaksuga, alustades kapitalikasumi maksu miinimumraamistikust ELi tasandil. Komisjon võiks anda suunised ELi liikmesriikidele, kes soovivad kehtestada kapitali/netovara maksustamise, et vältida erinevusi ELis. Euroopa Komisjon võttis 2023. aastal vastu Euroopa kodanikualgatuse varade maksustamise kohta, mille algatasid Euroopa Parlamendi S & D liige ja liitlased.
Digitaliseerimine on toonud kaasa märkimisväärse arengu, eelkõige tänu sellele, et üksikisikutele on antud vabadus töötada praktiliselt kõikjalt. Selline uus paindlikkus avaldab aga olulist mõju maksustamisele, kuna üksikisiku tulumaks sõltub traditsiooniliselt elukohast. On väga oluline, et kaugtöö oleks jätkuvalt töötajate valik ja eelis, mitte ettevõtete vahend maksustamise vältimise strateegiate rakendamiseks. Digitaalsete nomaadide maksustamise ja neile suunatud maksusoodustuste leviku käsitlemine peab saama Euroopa Liidu tasandil prioriteediks, tagades õigluse ja selguse üha enam piirideta töömaastikul.