
Praegu võib kuni 2 miljonil lapsel olla raskusi teises liikmesriigis tuvastatud vanemuse tunnustamisega liikmesriigi poolt. Seepärast võttis Euroopa Parlamendi õiguskomisjon, mida juhib fraktsioon S&D, vastu raporti, millega tagatakse, et kõikidel lastel peaksid olema ELis samad õigused ja nende õiguslik seisund peaks säilima piiriülestes olukordades, sõltumata nende perekondlikust olukorrast. See hõlmab näiteks nende õigust elatisele ja pärimisele või kooliharidusele ja haridusele teises liikmesriigis. Kuna selles seadusandlikus menetluses konsulteeritakse ainult parlamendiga, on liikmesriikidel lõplik sõnaõigus selle olulise määruse vastuvõtmisel, mille üle peetavad läbirääkimised on praegu kahjuks takerdunud, sest liikmesriigid ei ole jõudnud kokkuleppele. Tundub, et tõenäoline väljapääs on see, et ainult need liikmesriigid, kes toetavad määrust, võtavad selle vastu tõhustatud koostöömenetluse raames. Asjaolu, et Euroopa Parlament seisab ühtselt S & D Euroopa Parlamendi liikme Maria Manuel Leitão Marques'i raporti taga, on oluline märk nõukogule, et see määrus kiiresti vastu võetaks: Ühtegi last ei tohi diskrimineerida sellepärast, kuidas ta on sündinud või millisesse perekonda ta on sündinud.
Euroopa SLAPP-evastase koalitsiooni 2022. aasta aruande kohaselt tuvastati aastatel 2010-2021 enam kui 30 Euroopa jurisdiktsioonis 570 strateegilist kohtuasja avaliku osalemise vastu (SLAPP). Tänu S & D Euroopa Parlamendi liikme ja Euroopa Parlamendi raportööri Tiemo Wölkeni juhtimisel tagab uus "SLAPP-vastane" direktiiv hulga olulisi meetmeid, et kaitsta neid, kelle vastu on suunatud kuritarvituslikud kohtuasjad, mille eesmärk on takistada avalikku arutelu ühiskonna ja meie demokraatia nõuetekohase toimimise jaoks olulistes küsimustes. Need hõlmavad selliste piiriüleste kohtuasjade üldist kiirendatud menetlemist, ilmselgelt põhjendamatute kohtuasjade varajast lõpetamist, õigust kulude täielikule hüvitamisele ning kahju hüvitamise ja hüvitise määramist neile, kelle vastu on alusetult hagi esitatud, asjakohaste andmete kogumist ja teadlikkuse tõstmist ning psühholoogilise, rahalise ja õigusliku abi andmist igas liikmesriigis asuva ühtse kontaktpunkti kaudu.
S & D on saavutanud tugevamad eeskirjad töötajate kaitse kohta, mis tagavad õiglase palga, inimväärsed töötingimused ja võrdse kohtlemise kõigile liikuvatele töötajatele liidus, sealhulgas piiriülesed ja hooajatöötajad. Euroopa Tööhõiveameti (ELA) loomine 2019. aasta juulis oli seega suur saavutus. Amet on võtmetähtsusega tegija tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate liidu eeskirjade jõustamisel. Ta toetab liikmesriikide vahelist koordineerimist piiriülese jõustamise valdkonnas, sealhulgas ühiseid kontrolle ja vahendamist piiriüleste vaidluste lahendamiseks. Samuti pakub ta tugiteenuseid liikuvatele töötajatele, tööandjatele ja sotsiaalpartneritele ning tegeleb aktiivselt deklareerimata tööga.
Me säilitasime Euroopa haridusruumi väljakujundamise tähtaja hiljemalt 2025. aastani ning esitasime meetmeid digitaalhariduse edasiseks kasutuselevõtuks, tagades, et haridustöötajad oleksid nõuetekohaselt koolitatud ja et haavatava taustaga inimesed ei jääks kõrvale. Järgmise sammuna on selgelt määratletud koolituse ja kutsehariduse kaudu omandatud õpikogemuse tunnustamine koos diplomite klassikalisema tunnustamisega, nagu on rõhutatud komisjoni 2023. aasta vahearuandes, mis käsitleb nõukogu soovitust kõrghariduse ja keskhariduse ülemise astme kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise edendamise kohta.
Me panustasime sellele, et kahekordistada Erasmus+ eelarve aastateks 2021-2027 võrreldes eelmise väljaandega ning tugevdada kaasamise eesmärke kogu selle juhtprogrammi raames, et see muutuks taskukohaseks ja kõigile kättesaadavaks. Samuti pööratakse tähelepanu vajadusele hoolitseda noorte vaimse heaolu eest ja kaasata neid süstemaatilisemalt poliitikasse ja otsuste tegemisse.
Ühtegi last ei tohiks diskrimineerida sellepärast, kuidas ta on sündinud või millisesse perekonda ta on sündinud. Praegu võivad eri liikmesriikides ühe ja sama pere suhtes kehtida erinevad seadused lapse vanemaks olemise määramiseks. See tähendab, et lapsed võivad teise riiki sisenedes õiguslikult kaotada oma vanemad. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon püüab tagada, et kui vanemlik suhe on ühes ELi liikmesriigis kindlaks tehtud, tuleb seda tunnustada kõigis ELi liikmesriikides.
Need on meie demokraatlike ühiskondade nõuetekohase toimimise ja õigusriigi põhimõtete austamise võtmeelemendid. Igaüks, kes osaleb avalikkuse tegevuses, näiteks uudisartiklite, ajakirjanduslike uurimiste või rahumeelsete protestide korraldamisel, peab saama seda teha ilma hirmu või ahistamist kartmata. Me peame kaitsma sõna-, teabe- ja ühinemisõigusi kogu ELis. Selle tagamiseks peame rakendama direktiivi, millega kehtestatakse meetmed nende kaitsmiseks, kes räägivad avalikku huvi pakkuvatest küsimustest, nagu ajakirjanikud.
Töötajate vaba liikumine ELis on põhivabadus ja siseturu edu lahutamatu osa. Teenuste vaba liikumine ei tohi kahjustada töötajate õigusi ja sotsiaalseid õigusi. Siiski leidub ikka veel südametunnistuseta tööandjaid, petturlikke värbamisagentuure ja kahtlasi tööturu vahendajaid, kes otsivad õiguslikke lünki, et kasutada ära liikuvaid töötajaid. Selleks et kaitsta ELis üle 1,7 miljoni liikuva töötaja õigusi, peame tugevdama Euroopa Tööhõiveameti volitusi, et hõlbustada liidu õigusaktide jõustamist ja tagada õiglane liikuvus, ning nõudma renditööjõu vahendamise direktiivi läbivaatamist, et teha lõpp tööturu vahendajatele ja renditööjõu vahendajatele, kes ei järgi liidu õigusakte. Me kutsume üles võtma kasutusele Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS), mida Euroopa Komisjon on juba 2018. aastal lubanud, kui kogu liitu hõlmavat jõustamisvahendit, et koordineerida sotsiaalkindlustust ja tagada õiglane tööjõu liikuvus.
Me tahame saavutada kaasava, kättesaadava ja taskukohase kvaliteetse hariduse igaühele tema elu igal hetkel. Meil peab olema võimalik liidus vabalt liikuda, kartmata, et meie haridust, koolitust või töökogemust ei tunnustata üle liikmesriikide piiride. Siiski on koolist väljalangemine mitmes riigis ikka veel reaalsus; meil puuduvad paindlikud ja moodulitest koosnevad õppimisvõimalused igas vanuses õppijatele ning diplomite ja õpikogemuse tunnustamine kogu Euroopas ei ole veel automaatne. Euroopa haridusruumi eesmärk on need puudused kõrvaldada: see peab saama reaalsuseks aastaks 2025.
Lisaks peaks hariduspoliitika esmajärjekorras käsitlema sotsiaalset ebavõrdsust, mida süvendas Covid-19 pandeemia tõttu kehtestatud sulgemine, mis takistas paljude äärealade ja halvemini varustatud perede laste juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, ning valgustama vaimset stressi, millega mõned noored õppijad silmitsi seisavad.
Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise kättesaadavuse parandamine ELi mittekodanikele (nn liikuvatele kodanikele) on esmatähtis prioriteet, et suurendada nende osalemist valimistel ja tagada mittediskrimineerimise põhimõte, arvestades, et Euroopa Komisjoni andmetel elab või töötab praegu üle 17 miljoni ELi kodaniku välismaal.