Covidi pandeemia ajal olid S&D fraktsiooni liikmed Euroopa Parlamendis liidrid, kes toetasid tugevat kriisile reageerimist koos NextGenerationEUga. Peamine vahend, taastamise ja vastupanuvõime rahastamisvahend, on kõige ambitsioonikam ELi jõupingutus, mis on kunagi tehtud kriisiolukordade lahendamiseks ja põhineb enneolematul solidaarsusel. Rahastu, mida rahastatakse Euroopa ühisest võlast, annab liikmesriikidele toetusi ja laene, mis on proportsionaalsed iga riigi vajadustega. Selle abil on õnnestunud aidata liikmesriikidel kriisist välja tulla ning panna alus reformidele ja investeeringutele sellistesse Euroopa põhiprioriteetidesse nagu kliima ja digitaalvaldkond.
S&D fraktsioon nõudis Euroopa töötushüvitiste süsteemi loomist, mille tulemusena tegi Euroopa Komisjon ettepaneku SURE programmi kohta, et rahastada ajutisi riiklikke töötuskavasid laenude abil.
Samuti korraldasime jõulise kampaania majanduse juhtimise muudetud raamistiku kohta. Komisjoni ettepanekud kajastavad selget soovi muuta ELi eelarve-eeskirjad paindlikumaks ja võimaldada liikmesriikidel kombineerida eelarve kohandamist püsivalt kõrgema avaliku sektori investeeringute tasemega, eriti kui see on vajalik edukaks ja õiglaseks üleminekuks.
Raportis majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta 2023 kohta - mida toetab suur enamus Euroopa Parlamendis - on selgelt öeldud, et inflatsiooni vastu võitlemine ei nõua mitte ainult rahapoliitilisi meetmeid, vaid ka aktiivset majanduspoliitikat, sealhulgas fiskaalmeetmeid. Seetõttu propageeris raport S & D fraktsiooni algatusel progressiivset majanduspoliitikat, mille eesmärk on saavutada majanduslik stabiilsus ja kaitsta haavatavaid inimesi.
S&D fraktsiooni pikaajaline võitlus selle eest, et Euroopa poolaasta majanduspoliitika koordineerimise üldine rõhuasetus oleks suunatud jätkusuutlikule ja kaasavale majandusmudelile, sai lõpuks 2020. aastal käsitlemist, kui komisjon kuulutas Euroopa rohelise kokkuleppe oma uueks kasvustrateegiaks - eemaldudes dogmast, et majanduskasv on eesmärk iseenesest.
S&D liikmed on pikka aega olnud Euroopa majanduse juhtimise raamistiku reformimise esirinnas, et see toimiks inimeste ja planeedi huvides. Oleme alati võidelnud konservatiivide poolt alates 2008. aasta finantskriisist peale surutud kokkuhoiupoliitika vastu ning nõudnud õiglast ja kaasavat majandusstruktuuri ja kooskõlastatud meetmeid ELi tasandil, et toetada õiglast üleminekut ja heaolu kõigile.
Liikmesriikide tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ei saa tugineda üksnes makromajanduslikele kriteeriumidele, vaid peavad arvestama ka sotsiaalseid, keskkonnaalaseid, geograafilisi ja demograafilisi probleeme ning liikmesriikide majanduslikku lähtepositsiooni. Seetõttu nõuavad S&D liikmed iga-aastase eelarve koordineerimismenetluse - Euroopa poolaasta - muutmist sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlike investeeringute ja kaasava majanduskasvu edendamise vahendiks.
Euroopa sotsiaalõiguste samba (EPSR) ja ÜRO säästva arengu eesmärkide põhimõtted peavad olema tulevase raamistiku reformide ja investeeringute suunajaks. Sotsiaalsed õigused ja keskkonnaalased eesmärgid peaksid olema sama tähtsad kui makromajanduslikud eesmärgid, eesmärgiga parandada inimeste heaolu ELis.
Me peame veelgi tugevdama Euroopa poolaasta sotsiaalset mõõdet, et tagada, et eelarve kohandamise programmidel ei oleks negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi ja et need võimaldaksid vajalikke sotsiaalseid investeeringuid, et tagada tugevad sotsiaalhoolekandesüsteemid. EPSRi põhimõtete rakendamise tagamiseks tuleks vastu võtta kohustuslikud sotsiaalsed eesmärgid.
Fraktsioon S&D nõuab ELi alalist eelarvevõimet, mis võimaldaks liikmesriikidel investeerida meie tulevikku ja kaitsta kodanikke kriisiolukorras. See peaks tagama makromajandusliku stabiliseerimise ELi tasandil, suurendama kriisivalmidust ja kehtestama ambitsioonika avaliku sektori investeerimiskava, et toetada liikmesriike ning tulla toime praeguste ja tulevaste väljakutsetega. Me peame tagama, et liikmesriigid suudavad teha tohutuid investeeringuid, mis on vajalikud meie ühiskonna ja majanduse vastupidavamaks muutmiseks - pärast 2026. aastat ja taastamise ja vastupanuvõime rahastamisvahendi lõppemist. (Euroopa fond, mis loodi selleks, et anda liikmesriikidele pärast Covid-19i lõppu vajalikke stiimuleid investeeringuteks). Peamistesse valdkondadesse tuleb tagada investeeringud, kärpimata seejuures eelarvevahendeid teistes olulistes valdkondades.
Vastutustundlik eelarvepoliitika ei peaks keskenduma mitte ainult avaliku sektori kulutustele, vaid ka avaliku sektori tuludele, mis on liikmesriikide riigi rahanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt olulised. Seetõttu on vaja suuremat Euroopa tasandi koordineerimist liikmesriikide maksude ja maksude taseme ning maksudest kõrvalehoidumise, pettuste ja rahapesu vastu võitlemise osas.
Euroopa Parlamendi seadusandlikud volitused tuleb laiendada komisjoni otsuste kontrollimisele ja kõigile Euroopa poolaasta valdkondadele. Parlamendi hääl on eriti oluline ELi majanduspoliitiliste prioriteetide ja riigipõhiste soovituste (Euroopa poolaasta raames igale liikmesriigile antavad individuaalsed soovitused) üle otsustamisel.