2022. aastal võtsid Euroopa Parlament S & D fraktsiooni juhtimisel ja nõukogu vastu direktiivi piisava miinimumpalga kohta. Direktiiviga parandatakse töötajate miinimumpalga kaitset kas seaduse või kollektiivlepingute kaudu ning tugevdatakse kollektiivläbirääkimisi riiklikul tasandil, et suurendada kollektiivlepingutega kaitstud töötajate arvu. See on fraktsiooni S&D jaoks suur edu, sest see on Euroopa poliitikas kannapööre. Finantskriisile reageerides on Euroopa Komisjon aastaid propageerinud palgakärpeid, kollektiivläbirääkimiste lammutamist ja palgakonkurentsi. Nüüd keskendutakse inimväärsetele palkadele, kollektiivläbirääkimiste tugevdamisele, palgaerinevuste vähendamisele ja sotsiaalsele lähenemisele ülespoole. Inimväärsed miinimumpalgad on kasulikud eelkõige madala sissetulekuga töötajatele, kellest paljud on naised. Me kutsume liikmesriike üles tagama, et nende miinimumpalgad vastaksid elukalliduse kasvule ning lõpetaksid neid õõnestavad variatsioonid ja mahaarvamised.
Eelmise ametiaja viimasel täiskogu istungil kinnitas Euroopa Parlament ajaloolise seaduse üle 30 miljoni platvormitöötaja kaitse ja Euroopa sotsiaalmudeli kohta. See oli viimane etapp karmil teekonnal selle uue õigusaktini, mis algas 2016. aastal Prahas, kus sotsiaaldemokraadid ja demokraadid lubasid esimest korda võidelda kõigi töötajate kaitse eest digitaalajastul. See pöördeline õigusakt on progressiivse perekonna kaheksa aastat kestnud võitluse tulemus. Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid juhtisid Euroopa Parlamendi nimel läbirääkimisi ning see kõik ei oleks võimalik ilma tööhõive ja sotsiaalsete õiguste voliniku Nicolas Schmitita, kes esitas kaugeleulatuva õigusakti ettepaneku. See on olnud raske võitlus platvormide hiiglaste agressiivse lobitöö vastu, kuid lõpuks võitis sotsiaalne Euroopa. Selle seaduse eesmärk on kaitsta inimesi, kes iga päev sõidutavad meid, toovad meile toitu ja osutavad meile palju muid teenuseid, töötades Uberi, Deliveroo, Amazoni, Helplingi ja muude sarnaste platvormide heaks. Paljud platvormid palkavad neid näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjatena, jättes nad ilma korralikust palgast ja tööõigustest. Nüüd see muutub. Uus õigusakt ei kaitse mitte ainult platvormide töötajaid, vaid säilitab ka tõelise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, kaitseb häid tööandjaid ebaausa konkurentsi eest ja kehtestab murrangulised eeskirjad algoritmide haldamise kohta; tagab, et masinad ei saa inimesi vallandada ega nende järele luurata. Kõik see teeb Euroopast ülemaailmse tööõiguse teerajaja.
Pärast S & D-de pikaajalisi üleskutseid võtta meetmeid kehtestas Euroopa Liit 2023. aastal palga läbipaistvuse direktiivi, et tagada õigus võrdsele palgale. Kõnealuse pöördelise direktiiviga kehtestatakse palga läbipaistvuse standardid, et anda töötajatele võimalus nõuda oma õigust võrdsele palgale, et võidelda soolise palga- ja pensionilõhega. Aastal 2021 teenisid naised endiselt keskmiselt 13% vähem tunnis kui mehed ja nende pensionid olid isegi 30% madalamad. Samal ajal oli naiste tööhõive määr 11% võrra madalam kui meestel (69% versus 80%).
Pärast aastatepikkust poliitilist survet S & D fraktsiooni poolt loodi 2021. aastal Euroopa lastegarantii koos kohustusega liikmesriikidele, kelle vaesusriski määr ületab ELi keskmist, investeerida vähemalt 5% oma Euroopa Sotsiaalfondi pluss (ESF+) vahenditest lastegarantiisse. Me tahame tagada, et igal vaesuse ohus oleval Euroopa lapsel oleks juurdepääs tasuta kvaliteetsele tervishoiule, tasuta kvaliteetsele haridusele, tasuta kvaliteetsele lastehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele. Lastegarantii on oluline investeering Euroopa Liidu tulevikku, stabiilsusesse ja jõukusesse, kuid vajab piisavat rahastamist. Seetõttu on fraktsioon S&D veennud Euroopa Parlamendi enamust nõudma, et lastegarantii jaoks eraldataks vähemalt 20 miljardit eurot.
Noortele puuduvad täistööajaga töövõimalused ja paljud neist on surutud ebakindlatele töökohtadele, nagu ekspluateeriv praktika, võltspraktika ja tasustamata praktika. Fraktsioon S&D on juhtinud Euroopa Parlamendis edukat kampaaniat kvaliteetse praktika direktiivi vastuvõtmiseks, millega kehtestatakse kvaliteedi miinimumnõuded, nagu õiglane töötasu, inimväärsed töötingimused, juurdepääs sotsiaalkaitsele, praktika piiratud kestus ja praktika tunnustamine töökogemuse saamisena värbamisprotsessis. Euroopa Komisjon peaks lõpuks esitama ettepaneku kvaliteetse praktika direktiivi kohta 2024. aastal.
Arvestades, et 2018. aastal toimus rohkem kui 3300 surmaga lõppenud ja üle 3 miljoni mittesurmaga lõppenud tööõnnetuse ning et igal aastal sureb tööga seotud haigustesse rohkem kui 200 000 töötajat, on fraktsioon S&D nõudnud rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju. Nulltasemel lähenemine tööõnnetustele ja -haigustele saab teoks vaid siis, kui töötajate tervis seatakse ettevõtete finantshuvidest ettepoole. Fraktsioon S&D algatas edukalt asbestiga seotud tööohutuse direktiivi ambitsioonika läbivaatamise, mis hõlmab hoonete kohustuslikku läbivaatamist ja sellele järgnevat asbesti ja muude ohtlike ainete eemaldamist enne mis tahes renoveerimistöid. Lisaks sellele on kantserogeenide ja mutageenide direktiivi, mille eesmärk on kaitsta töötajaid vähi eest, alates 2019. aastast kaks korda edukalt muudetud, sealhulgas laiendati seda reproduktiivsust kahjustavatele ainetele. Lõpuks on S & D fraktsioon juhtinud võitlust direktiivi eest, mis käsitleb õigust töölt lahkumisele ja eeskirju kaugtöö miinimumnõuete kohta. Kuna tööandjate organisatsioonid keeldusid allkirjastamast sotsiaalpartnerite kokkulepet, ootame, et Euroopa Komisjon esitab seaduseelnõu 2024. aastal.
Euroopa töönõukogude parandamine ja tugevdamine on alates 2009. aastast olnud fraktsiooni S&D jaoks koos ametiühingutega prioriteediks. Kuni 2022. aastani kulus Euroopa Parlamendi enamus, et nõuda Euroopa töönõukogude direktiivi läbivaatamist. Me tahame tagada, et tööandjad ei saaks blokeerida Euroopa töönõukogu loomist rahvusvahelises ettevõttes, kus töötajate esindajaid teavitatakse ja nendega konsulteeritakse aegsasti, ning et juhtkond ei kasutaks konfidentsiaalsusklausleid ära Euroopa töönõukogude õõnestamiseks. Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku direktiivi läbivaatamiseks 2024. aasta alguses.
Me tahame terviklikku vaesuse vastu võitlemise strateegiat, mis sisaldaks siduvaid eesmärke vaesuse vähendamiseks ja kodutuse kaotamiseks, ELi riigiabi eeskirjade läbivaatamist eesmärgiga tagada sotsiaaleluruumid ja arendada sotsiaalselt segunenud naabruskondi, siduvaid eesmärke taskukohase eluaseme tagamiseks (vähemalt 30% uutest eluasemetest madala sissetulekuga rühmadele ja 30% keskmise sissetulekuga rühmadele), vähemalt 20 miljardi euro suurune sihtotstarbeline eelarve Euroopa lastegarantii jaoks ja Euroopa Sotsiaalfond pluss (ESF+) eelarve kahekordistamine enim puudustkannatavate inimeste jaoks ning direktiiv piisava miinimumsissetuleku skeemide kohta, millega tagatakse tööturult eemalviibivate isikute integreerimine.
Me soovime, et Euroopa Tööhõiveametile antaks tugevamad volitused, et paremini kaitsta liikuvaid töötajaid, sealhulgas kolmandate riikide kodanikke, võtta kasutusele Euroopa sotsiaalkindlustuspass (ESSPASS) kui kogu liitu hõlmav jõustamisvahend sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks ja õiglase tööalase liikuvuse tagamiseks ning et EL rahastaks liikuvate töötajate nõustamist ja riikidevahelisi tugivõrgustikke.
Me tahame direktiivi tehisintellekti kohta töökohal, et tagada inimeste kontroll tööhõivega seotud otsuste üle ja kaitsta töötajate põhiõigusi ja sotsiaalseid õigusi, direktiivi kvaliteetse praktika kohta, et lõpetada noorte ekspluateerimine ning et praktikantidele ja praktikantidele makstaks õiglast tasu, ning direktiivi töötajate teavitamise, konsulteerimise ja osalemise kohta, mida kohaldatakse kõigi ettevõtlusvormide, alltöövõtuahelate ja frantsiisilepingute suhtes, et ennetada selliseid muutusi nagu ümberkorraldused, digitaalsed muutused ja kliimamuutused.
Me tahame, et Euroopa töönõukogudirektiivi läbivaatamine parandaks rahvusvaheliste ettevõtete töötajate esindajate teavitamist ja nendega konsulteerimist, väldiks konfidentsiaalsusklauslite kuritarvitamist juhtkonna poolt ja näeks ette tõhusad sanktsioonid. Samuti soovime, et vaadataks läbi renditöö direktiivi, et teha lõpp tööturu vahendajatele, kes ei vasta ELi õigusele, ja tagada töötajate, sealhulgas hooajaliste ja liikuvate töötajate võrdne kohtlemine.
Samuti tahame, et piirataks alltöövõtuahelaid ja kehtestataks selged vastutuseeskirjad alltöövõtu puhul.
Töötajate toetamisel propageerime mitmeid põhilisi direktiive, et parandada tasakaalu töö- ja eraelu vahel ning kaitsta heaolu. Esiteks teeme ettepaneku võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse õigust katkestada ühendus ja esitatakse selged tingimused kaugtöö tegemiseks. Tunnistades vaimse tervise tähtsust, pooldame direktiivi, mis käsitleks konkreetselt psühhosotsiaalseid riske ja edendaks üldist heaolu töökohal. Lisaks rõhutame, kui oluline on direktiiv, mis keskendub tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustele, eesmärgiga luua tervislikum ja ergonoomilisem töökeskkond. Lisaks sellele pooldame direktiivi, mis on pühendatud kutsehaiguste, nagu depressioon, läbipõlemine ja nahavähk, tunnustamise ja asjakohase hüvitamise tagamisele.
Me keskendume oma jõupingutustele Euroopa sotsiaalõiguste samba ja sotsiaalse arengu protokolli integreerimiseks ELi aluslepingutesse, et kaitsta sotsiaalseid õigusi samal tasemel kui majandusvabadusi ühtsel turul. Samuti soovime säästva arengu ja sotsiaalse arengu pakti, et muuta jätkusuutlikkus ja sotsiaalne eesmärk kohustuslikuks. Mis puudutab riiklikke kulutusi, siis tahame sotsiaalset tingimuslikkust, mis tähendab, et ühtegi eurot ELi eelarvest ei tohi kulutada projektidele, mis ei austa sotsiaalseid ja tööalaseid õigusi. Üldiselt tahame kaitsta inimesi kokkuhoiupoliitika eest ning vältida poliitilistest meetmetest ja majandusreformidest tulenevaid sotsiaalseid riske.
Me soovime Euroopa töötushüvitiste edasikindlustussüsteemi loomist, et toetada ajutiselt riiklikke skeeme kriisi ajal, ning Euroopa ajutise töötusriskide leevendamise Euroopa vahendi (SURE) jätkamist alalise vahendina, et toetada lühiajalise tööga seotud skeeme kriisi ajal.