S&D fraktsioon võitleb siduvate eeskirjade eest, et tagada ettevõtete vastutus inimeste ja planeedi eest. On aeg, et ettevõtted tuvastaksid ja leevendaksid oma tegevuse negatiivset mõju inimõigustele ja keskkonnale kogu väärtusahela ulatuses nii ELis kui ka väljaspool seda. Vastavuse puudumine tähendab sanktsioone ja kannatanutel peaks olema võimalik kohtus õigust saada. Sanktsioonid ja karistused hoolsuskohustuse täitmata jätmise eest julgustaksid ettevõtteid võtma vajalikke meetmeid kahju vältimiseks.
Nõuetekohase hoolsuse all mõtleme "mõistlikku hoolt". Eelkõige ootame, et ettevõtted järgiksid inimõigusi, keskkonda ja head valitsemistava. Me tahame tagada selle hoolikuse (või "hoolsuse"), tehes ettevõtetele kohustuslikuks vastutustundliku äritegevuse meetmete kehtestamise. Need meetmed kohustaksid ettevõtteid jälgima ja tuvastama riske ning tegelema ettevõtte tegevusega seotud negatiivsete mõjudega ja neid kõrvaldama. Need hõlmavad näiteks ettevõtte mõju sotsiaalsetele ja tööõigustele või looduslikule ökosüsteemile või kohalikule valitsemisele, kui esineb korruptsiooni- või altkäemaksurisk.
Me võitleme selle eest, et vastutustundlik äritegevus muutuks normiks. Äritegevus 21. sajandil peab tähendama vastutustundlikku äritegevust. Selle saavutamiseks peame minema kaugemale praegustest vabatahtlikest standarditest ja kehtestama äriühingutele siduvad ELi hoolsuskohustuse eeskirjad, mis kohustavad neid vaatama kogu oma väärtusahelat. Nõuetekohane hoolsus ei tohiks olla pelgalt kastide valimine, vaid pidev protsess.
Me võitleme selle eest, et parandada ELi ettevõtete poolt kahjustatud ohvrite juurdepääsu õigusemõistmisele. Ühesõnaga, me võitleme selle eest, et inimesed ja planeet oleksid esikohal, mitte kasumid.
Me tahame tagada, et ettevõtted rakendavad keskkonna-, juhtimis- ja inimõiguste alast hoolsuskohustust kogu oma väärtusahelas - ka siis, kui see väärtusahel ulatub väljapoole Euroopat. Isegi kui tarneahelad on väga keerulised, ootame, et ettevõtted teeksid kõik, mis on mõistlikult eeldatav, et vältida kahju tekkimist.
Eeskirjad peavad olema laiaulatuslikud ja neid tuleb kohaldada kõigi ELi ettevõtete, sealhulgas finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete suhtes. Kohustused peaksid hõlmama kõiki ettevõtteid, kellel on rohkem kui 250 töötajat ja kelle käive on vähemalt 40 miljonit eurot.
Vabatahtlikud hoolsusmeetmed (nagu OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele) ei ole suutnud saavutada üldist muutust ELi ettevõtete mõtteviisis: hiljutine uuring näitab, et ainult 37% vastanud ettevõtetest rakendab praegu keskkonna- ja inimõigustealast hoolsuskontrolli ja ainult 16% hõlmab kogu tarneahelat.
Me tahame võrdseid tingimusi, kus vabatahtlikke meetmeid kasutavaid ettevõtteid ei seata ebasoodsasse konkurentsiolukorda, kui nad teevad õigesti.
Kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste standardite kehtestajate, liikmesriikide ja ettevõtete endi seas on laialdane toetus hoolsuskohustuse kohustuslikule raamistikule. Isegi kui ettevõtted ei püüa aktiivselt kahju tekitada, puudub paljudel siiski õiguskindlus ja selgus selle kohta, mida neilt oodatakse.
Hiljuti õiguskomisjonis toimunud hääletusel toetas fraktsioonidest suur enamus fraktsiooni S&D nägemust uute siduvate hoolsuskohustuse eeskirjade kohta.
On mitmeid näiteid, kus nõuetekohane hoolsus oleks ära hoidnud keskkonna- ja inimõigustega seotud katastroofid.
Bangladeshis hukkus ja sai vigastada 2013. aastal üle tuhande töötaja, kellest enamik olid naised, Rana Plaza hoone konstruktsiooni puuduste tõttu. See katastroof heitis valgust kuritahtlikele töötingimustele, mis sageli esinevad ülemaailmses tekstiilitööstuse tarneahelas. Siduvate hoolsuskohustuse eeskirjade abil saame tagada, et ELi ettevõtted teevad kõik mõistlikud jõupingutused, et tuvastada ja käsitleda nende töötajate õiguste rikkumisi, kes valmistavad riideid, mida me iga päev ostame ja kanname.
Nigeri delta Ogonilandi saastumine on järjekordne šokeeriv näide sellest, kuidas vastutustundliku äritegevuse puudumine on kahjustanud keskkonda ja tekitanud mõõtmatut kahju inimeste tervisele, kodudele ja elatusvahenditele.
Ühe ülemaailmse tehnoloogiatarnija tehastes Shenzhenis näitas enesetappude laine, et mõned töötajad pigem sureksid kui seisaksid veel ühe päeva konveieril. Selle asemel, et parandada töötingimusi, oli ettevõtte vastuseks paljude hoonete ette suurte võrkude paigaldamine. Sellist äritegevust ei tohiks ELi äriühingu tarnijalt kunagi aktsepteerida ning ohvritel või nende esindajatel peaks olema võimalik emaettevõtteid vastutusele võtta.
EL saab oma ülemaailmseid kliimakohustusi tõhusalt täita ainult siis, kui ta paneb ettevõtted vastutama oma äritegevuse tagajärgede eest. Maailma suurima turuna on ELi ettevõtetel oluline roll ülemaailmsete standardite kehtestamisel. Laiendades hoolsuskohustuse ulatust kogu tarneahela ulatuses, saab EL olla maailmas positiivse mõjuga rahvusvaheline standardiseerija, et reageerida sellistele probleemidele nagu kliimamuutused ja inimõiguste rikkumised.
Uute eeskirjadega saame ka panna ettevõtted vastutama, kui nad ei täida oma hoolsuskohustusi; teisisõnu, kui nad on aidanud kaasa kahju tekkimisele, mida oleks võinud ära hoida, või põhjustanud seda, saame tagada, et ohvritel on lihtsam õiguskaitse kättesaadavus.
Me usume, et ettevõtete tegevjuhid peaksid vastutama hoolsuskohustuse täitmise järelevalve eest. Me tahame tagada, et ei oleks enam mingeid varjamisi ega lünki. Rohkem kui 1000 töötajaga ettevõtetes tahame, et töötasu oleks seotud hoolsuskohustuse täitmisega.
Ettevõtted peavad kogu hoolsuskohustuse täitmise protsessi jooksul tegema koostööd asjaomaste sidusrühmade ja nende esindajatega, näiteks ametiühingutega. Kui ettevõttel ei ole piisavalt teavet võimaliku kahju kohta, peaks ta kaasama kodanikuühiskonna organisatsioonid asjakohase teabega.
Me tahame näha sanktsioone ettevõtetele, kes ei täida eeskirju, kusjuures karistused võivad ulatuda kuni 5%ni ettevõtte ülemaailmsest käibest. Ametivõimude avalik nimetamine ja häbistamine peaks olema teine vahend, et tagada ettevõtete vastavus, lisaks toodete kõrvaldamisele ELi turult. Nõuetekohase hoolsuse eeskirjade rikkumine mõjutab ka ettevõtte arvestamist riigihangete puhul.
1. juunil 2023 võttis Euroopa Parlament vastu oma seisukoha kohustuslike eeskirjade kohta, et lisada inimõiguste ja keskkonna mõju äritegevusse. Hoolimata Euroopa Parlamendi konservatiivide katsetest uusi eeskirju lahjendada, hääletas enamik Euroopa Parlamendi liikmeid meie progressiivsema lähenemisviisi poolt.
Kuna parlamendi läbirääkimisvolitused on kokku lepitud, jätkab S&D fraktsioon praegusest hetkest kuni praeguse volituste lõpuni rasket tööd, et jõuda nõukogus ELi valitsustega kokkuleppele.
See on pöördepunkt. Enamik ettevõtteid võtab oma kohustusi inimeste ja keskkonna suhtes tõsiselt ning need uued, õiglased eeskirjad aitavad ettevõtteid veelgi enam, sest nad takistavad neid väheseid suuri kauboi-ettevõtteid - ebaausalt ja ebaeetiliselt juhitud ettevõtteid - eeskirju rikkumast.