Kuna Euroopa Komisjon kavatseb sel neljapäeval avalikustada oma kauaoodatud Euroopa ookeanipakti - enne 9.-13. juunil Nizzas (Prantsusmaal) toimuvat ÜRO ookeanikonverentsi -, kutsub S&D fraktsioon Euroopa Liitu üles kasutama seda hetke. Ebaselge kohustuste ja pehme poliitika aeg on möödas. Euroopa vajab nüüd julget, siduvat ja ambitsioonikat kava, et astuda vastu meie ookeanide ja rannikukogukondade ees seisvatele kiirenevatele keskkonna-, geopoliitilistele ja sotsiaalsetele ohtudele.
Euroopa Sotsiaal- ja Sotsiaalpartei jaoks on ookeanipakt ajalooline võimalus, kuid ainult siis, kui sellega kaasnevad konkreetne tegevuskava ning jõustatavad ja mõõdetavad eesmärgid. Sellest peab saama tõeline vahend, et võidelda kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kriisiga, tugevdada Euroopa suveräänsust üha ebastabiilsemaks muutuvas maailmas ning saavutada rannikukogukondade ja kalurite jaoks käegakatsutavaid parandusi.
Christophe Clergeau, S & D asepresident, kes vastutab rohelise kokkuleppe eest, ütles:
"Hiljuti Ameerika Ühendriikide poolt antud luba süvamere kaevandamiseks on karm hoiatus: meie ookeanid on jätkuvalt piiramisrõngas. Euroopa peab juhtima vastupanu sellele ökoloogilisele hävitamisele. Ookeanid on maailma suurim süsinikdioksiidi neeldaja. Nad on üks meie suurimaid looduslikke liitlasi kliimavõitluses - ometi lubame neid jätkuvalt rüüstada. Me peame tegutsema, et taastada meie ookeanid, kaitsta mere bioloogilist mitmekesisust, viia ellu saastevaba tegevuskava ja sõlmida plastileping, lõpetada sellised hävitavad tavad nagu süvamere kaevandamine, tagada säästev kalandus ja vähendada meretranspordi süsinikdioksiidi heitkoguseid. Kuna saastunud ookeanid tähendavad bioloogilise mitmekesisuse, toidu ja tuleviku puudumist, on hädavajalik, et me kaitseksime 2030. aastaks 30% ookeanialadest, sealhulgas 10% kõrge kaitsetaseme all, eelkõige merekaitsealade kaudu.
"Üha ebastabiilsemaks muutuvas maailmas ei saa Euroopa endale lubada oma kohustuste täitmist unes. EL on 25 miljoni km² suuruse majandusvööndiga suurim mereriik maailmas. On aeg lõpetada magava hiiglasena käitumine. Meie suveräänsuse tagasivõitmine toidusüsteemide, taastuvate energiaallikate ja kaitse valdkonnas algab julge strateegilise tegevuse võtmisega merel.
"See on ka sotsiaalse ja majandusliku õigluse küsimus. Nelikümmend protsenti ELi kodanikest elab ranniku- või saarepiirkondades. Ookeanipakt peab looma kvaliteetseid töökohti kalanduses, turismis ja keskkonnasõbralikus merenduses, mida toetavad riiklikud investeeringud, oskuste koolitus ja Euroopa päritolu laevade toetamine lähimerevedudel. Nende võimaluste ärakasutamiseks peame kehtestama merenduse süvalaiendamise põhimõtte, et kohandada olemasolevad ja uued õigusaktid merenduse eripäradega.
"Ja me ei tohi eirata saarte, rannikualade ja äärepoolseimate piirkondade sotsiaalset tegelikkust: kasvavad eluasemehinnad, kahanevad avalikud teenused ja suurenev ebavõrdsus. Pakt peab sisaldama tugevat sotsiaalset sammast, mis tagab taskukohase eluaseme, kohandatud toetuse äärealadele ning tegelikud investeeringud haridusse, infrastruktuuri ja teenustesse, mis on tihedalt seotud ühtekuuluvuspoliitikaga ja tiheda koostööga kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.
"Kui EL tahab olla eeskujuks, peab ta seda tõestama ambitsioonika ja tõhusa tegevusega. See algab olemasolevate õigusaktide täielikust rakendamisest, mitte nende lahjendamisest lihtsustamise nimel. Selleks, et saavutada edu seal, kus me varem ei ole suutnud, on vaja tugevamat riikidevahelist koostööd merebasseinide strateegiate kaudu ning mereala ruumilise planeerimise direktiivi ja merestrateegia raamdirektiivi kooskõlastatud läbivaatamist. Selleks, et ookeanipaktist saaks pöördepunkt, peab see muutuma ookeaniseaduseks, õigusaktiks, mis sisaldab selgeid ja siduvaid kohustusi, mis täidetakse kohapeal."
