Meie kaasav digitaalne Euroopa

Me peame tagama, et digitaalne revolutsioon ei jäta töötavaid inimesi maha. Uued tööhõivevormid, näiteks platvormitöö, peavad seadma prioriteediks parema tasakaalu töö- ja eraelu vahel, kaotama soolise palgalõhe ja tagama turvalise töökeskkonna. Seda on võimalik saavutada paremate töötingimuste, miinimumpalga kehtestamise ja tugevate kollektiivläbirääkimiste edendamise kaudu, kaasates aktiivselt sotsiaalpartnereid kogu ELis ja rakendades Euroopa sotsiaalkindlustusnumbrit (ESSN).

Sotsiaalne dumping on tõsine probleem, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed nii töötajatele kui ka ettevõtetele. Kui ettevõtted kasutavad riikide sotsiaalstandardite erinevusi ära konkurentsieelise saamiseks, loovad nad ebavõrdse mänguruumi, mille tulemuseks võib olla tööstandardite ja töötingimuste halvenemine. See ei kahjusta mitte ainult töötajaid, kelle suhtes kohaldatakse ebastandardseid tingimusi, vaid avaldab survet ka ettevõtetele, kes soovivad säilitada kõrgeid standardeid, kuid kellel on raske konkureerida nendega, kes seda ei tee. On oluline, et me võtaksime tugevad õiguslikud ja regulatiivsed meetmed, et vältida sotsiaalset dumpingut ja teha lõpp "võidujooksule allapoole". Nii saame tagada, et töötajaid koheldakse õiglaselt ja et ettevõtted saavad konkureerida võrdsetel tingimustel, säilitades samal ajal kõrgeid sotsiaalse vastutuse standardeid.

Me peame olema valvsad tehisintellekti (AI) suhtes. Euroopa Liit peab võtma meetmeid, et tagada meie väärtuste järgimine ning tehisintellekti vastutustundlik ja turvaline kasutamine. Meil on vaja selgeid ja tugevaid eeskirju, et tagada õiglus ja läbipaistvus tehisintellekti arendamisel ja kasutamisel.

Keegi ei tohiks tehnoloogilise arengu nimel ohverdada oma põhiõigusi. Seepärast peame nõudma, et kõrge riskiga tehisintellekti tuleb põhjalikult hinnata eelarvamuste ja diskrimineerimise suhtes ning kui see kujutab endast ohtu meie õigustele, tuleb see keelata. Inimese järelevalve ja läbipaistvusnõuded peaksid alati kehtima, et tagada tehisintellekti eetiline ja vastutustundlik kasutamine. Tehisintellekti kasutamine töökohal peab alluma rangetele eeskirjadele, mis kaitsevad töötajate õigusi ja väärikust ning ei tohi mingil juhul viia töötajate ekspluateerimise või jälgimiseni. Igal töötajal, kellele on tehisintellekti kasutamine kahju tekitanud, peab olema õigus nõuda hüvitist ja võtta ettevõtted vastutusele.

Lühidalt, me peame seadma inimesed kasumist kõrgemale ja tagama, et tehnoloogiat kasutatakse viisil, mis toob kasu töötajatele ja ühiskonnale tervikuna.

Juurdepääsu kvaliteetsele internetiühendusele tuleks tänasel digiajastul pidada põhiõiguseks. Internet aitab meil püsida ühenduses ja saada juurdepääsu olulisele teabele. Siiski ei ole kõigil inimestel võrdne juurdepääs internetile, mis sõltub näiteks nende elukohast, sissetulekust ja võimetest. See tekitab digitaalse lõhe, mida me peame ületama.

Väga oluline on ka juurdepääs digitaalsetele avalikele teenustele. Kõigil peaks olema võimalik kasutada internetti, et pääseda ligi riiklikele teenustele, näiteks maksude maksmiseks või toetuste taotlemiseks - kuigi kedagi ei tohiks selleks sundida, eriti kui võrdne juurdepääs ei ole veel tagatud. Kui kõigil on juurdepääs nendele teenustele, saame luua õiglasema ja võrdsema ühiskonna.

Kuid kui meil on juurdepääs internetile, ei tähenda see, et me peaksime olema kogu aeg ühenduses. Tööandjad peavad austama meie õigust katkestada ühendus väljaspool kehtestatud tööaega. Meie vaimse ja füüsilise tervise jaoks on oluline, et töö- ja eraelu oleksid tasakaalus.

Digitaalse hariduse ja koolituse edendamine ja sellesse investeerimine on ülioluline, eriti kuna digitaliseerimine kiireneb selliste sündmuste nagu COVID-19 pandeemia tõttu. Euroopa oskuste aasta 2023 raames tuleks vastu võtta järkjärguline digitaalse kirjaoskuse ja kvalifikatsiooni tegevuskava ning kodanikel peaks olema vaba juurdepääs digitaalsele haridusele, et parandada digitaalset kirjaoskust ja ümberõpet. Samuti on oluline, et uued õppevormid arvestaksid laste arenguvajadusi, samas kui digitaalhariduse õppekavad edendavad aktiivset kodanikuaktiivsust, meediapädevust, tehisintellekti ja andmetöötlusoskust. Elukestev õpe peaks olema eesmärk kogu Euroopat hõlmavas strateegias, mille eesmärk on kaotada digipädevuse lõhe.

Lisaks võib teadusprogrammide ja -võrgustike laiendamine edendada digitaalset innovatsiooni, kaitstes samal ajal intellektuaalomandit, ning hariduse ja teadlikkuse edendamine seoses desinformatsiooniga võib luua jõukat Euroopa digitaalset avalikku sfääri.

On viimane aeg, et me kaotaksime soolise lõhe ja tagaksime naiste parema esindatuse kõigil tasanditel. Me peame töötama selle nimel, et luua digitaalsektor, mis edendaks soolist võrdõiguslikkust ja toetaks naiste osalemist digitaalses hariduses, eriti sellistes valdkondades nagu teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika.

Samuti on oluline, et kõigil sugupooltel oleks võrdne sõnaõigus tehisintellektipõhiste tehnoloogiate kavandamisel, rakendamisel, hindamisel ja aruteludes eetika ja normide üle. Kaasates nende tehnoloogiate arendamisse erinevaid hääli, saame tagada, et neid projekteeritakse ja rakendatakse viisil, mis on õiglane ja kaasav ning arvestab erinevate rühmade eriliste vajaduste ja muredega.

Digitaalne maailm on loonud üksikisikutele uusi võimalusi sidemete loomiseks ja ideede jagamiseks, kuid see on võimaldanud ka kahjuliku sisu ja kuritarvitusliku käitumise levikut. On väga oluline, et me töötaksime selle nimel, et luua turvaline ja kaasav võrguruum kõigile inimestele, sõltumata nende soost. Selleks on vaja tugevaid meetmeid, et ennetada ja käsitleda soolist vägivalda internetis, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, ohvritele ressursside ja toetuse pakkumine ning kurjategijate vastutusele võtmine.

Praegusel digitaalajastul väärivad tarbijad kaitset ja volitusi. Me peame tagama, et internetist ostetud tooted ei ole võltsitud või defektsed, seades ohtu tarbijate tervise ja ohutuse. Andes tarbijatele parema kontrolli oma isikuandmete üle ja teavitades neid manipuleerivast reklaamist, saame võrdsustada mänguvälja ja vältida digitaalset haavatavust.

Samuti on väga oluline, et tarbijaorganisatsioonid saaksid tarbijate õiguste rikkumise vastu kohtusse pöörduda, nii et võim oleks inimeste, mitte ainult ettevõtete käes.

Digitaalsete turgude seadus on oluline õigusakt, mille eesmärk on suurendada konkurentsi ja õiglust digitaalsel turul, reguleerides suuri tehnoloogiaettevõtteid. Kuigi DMA on oluline samm õiges suunas, ei pruugi sellest üksi piisata kõigi digimaailma ees seisvate probleemide lahendamiseks. Seetõttu on oluline jätkata uute poliitikate ja eeskirjade uurimist ja rakendamist, mis suudavad neid probleeme lahendada ja tagada kõigile õiglasema digitaalse maastiku.

Samuti peame uurima "tapja omandamisi", mis takistavad väikeettevõtetel konkureerimast suurte veebiplatvormidega, ning me peame jõustama uued eeskirjad ja karistused, et võimsad tehnoloogiaettevõtted neid ka tegelikult järgiksid. Lihtsalt öeldes peame tagama, et kõigil oleks digitaalmajanduses õiglane võimalus.

Digitaalsed hiiglased, sealhulgas Google, Apple, Facebook ja Amazon, ei tohiks kasutada ära maksuseadusi, koondades oma kasumi mõnda madala maksumääraga jurisdiktsiooni. Me peame võtma meetmeid, et tagada, et need tehnoloogiagigandid maksavad oma õiglase osa ja aitavad kaasa õiglasema ja õiglasema ühiskonna loomisele. Maksudest kõrvalehoidmine ei mõjuta mitte ainult riigi ja ELi eelarvet, vaid õõnestab ka olulisi avalikke teenuseid ja sotsiaalset kaitset. Seetõttu on väga oluline tagada OECD eeskirjade kiire ja tõhus rakendamine, mis käsitlevad õiglasemat kasumi jaotamist ja maksustamisõigust, samuti ülemaailmset minimaalset tegelikku maksumäära 15%.

ELi tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks peaks EL seadma prioriteediks investeeringud sellistesse peamistesse väärtusahelatesse nagu patareid, mikroelektroonika, kõrgtehnoloogilised arvutid, autonoomsed sõidukid, arukas tervishoid, vähese süsinikdioksiidiheitega tööstus, vesinikutehnoloogiad, asjade internet ja küberturvalisus. Samal ajal peaks EL suunama vahendeid ka säästva põllumajanduse ja kalanduse ajakohastamisele ja edendamisele, mis mitte ainult ei taga toiduga kindlustatust, vaid loob ka tööhõivevõimalusi ja parandab elatustaset maa- ja rannikupiirkondades, muutes need seeläbi noortele atraktiivsemaks.

Praegune X-i (endine Twitter) maastik Elon Muski juhtimisel on näide sellest, miks me ei saa jätta massilisi sotsiaalmeediaplatvorme reguleerimata. On tõsiasi, et desinformatsiooni ja vihakõne levik mõjutab üha enam nii meie demokraatia kui ka meie kodanike heaolu. Me usume, et see, mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, peaks olema ebaseaduslik ka internetis. Kuigi sotsiaalmeediaplatvormid ei pruugi olla võimelised takistama kõiki ebaseaduslikke tegevusi või vihakõnesid, mis nende platvormidel toimuvad, peavad neil olema reeglid ja inimesed, kes selliseid arenguid piisavalt jälgivad ja nende levikut takistavad. Eesmärk ei ole mitte sõnavabaduse kontrollimine ja sisu mahasurumine, vaid vihakõne vältimine, mis võib viia reaalse vägivallani.

Neid eeskirju tuleb edendada ka väljaspool Euroopat, mistõttu soovime, et meie demokraatiate kaitsmiseks Big Techi võimu eest võetaks ülemaailmseid meetmeid, mis põhinevad digitaalteenuste seadusel (DSA). Vastasel juhul väldivad sotsiaalmeediaplatvormid jätkuvalt vastutust väärinfo ja vihkamise eest oma platvormidel. Samuti nõuame uusi õigusakte, et võidelda internetis sõltuvust tekitavate kujundite vastu, mis viivad vaimse tervise halvenemiseni, eriti noorte inimeste puhul.

S&D fraktsioon on olnud otsustav järgmiste saavutuste ja kaitsemeetmete osas hiljuti vastu võetud õigusaktides:

• Mobiiltelefonide rändluse eeskirjade pikendamine veel 10 aastaks.
• Ühenduse katkestamise õiguse kehtestamine.
• platvormitöötajate puhul on kehtestatud õiguslik eeldus, et nad töötavad.
• Tarbijate õiguste tugevdamine internetis.
• Sisu soovitamise algoritmide läbipaistvuse ja valikuvõimaluste nõudmine.
• Keelata tumedad mustrid ja kõige pealetükkivamad sihtotstarbelise reklaami liigid internetis.
• rangemate eeskirjade kehtestamine suurtele tehnoloogiatootjatele, et vältida turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.
• Sõnumiteenuste koostalitlusvõime tagamine.
• keskendumine töötajatele ja haavatavatele rühmadele ELi digitaalsete õiguste ja põhimõtete deklaratsioonis.
• keskendumine soolisele võrdõiguslikkusele ELi digitaalsete õiguste ja põhimõtete deklaratsioonis.

S&D fraktsioon teeb kõvasti tööd, et tagada järgmised tulemused, olgu see siis praeguse või tulevaste aastate jooksul:

• Interneti-ühenduse ja andmete suveräänsuse kodifitseerimine, mis põhineb võrgu neutraalsusel kui universaalsel põhiõigusel.
• Meediavabaduse kaitsmine ja meediapluralismi edendamine internetis.
• tagada ELis tehisintellekti läbipaistev kasutamine, austades täielikult põhiõigusi ning järgides demokraatlikke ja eetilisi väärtusi.
• Tehisintellekti kasutamise reguleerimine töökohal.
• Ühtse õigusliku raamistiku loomine kaugtöö jaoks.
• Tagada naiste suurem osalemine digitaalses hariduses, koolituses ja töös.
• Digitaalse kirjaoskuse suurendamine, eelkõige haavatavate rühmade, näiteks tarbijate hulgas, et võidelda nende ärakasutamise vastu.
• Tagada tugevam ja koordineeritum ELi lähenemisviis avatud ja turvalisele küberruumile.
• E-eraelu puutumatust käsitlevate eeskirjade ajakohastamine ja ebaseadusliku jälgimise või teabevahetuse pealtkuulamise keelamine.
• Laste turvalisuse kaitsmine, nende mõjuvõimu suurendamine ja austamine internetis.
• Krüptovaluutade väärkasutuse, nimelt maksudest kõrvalehoidumise vältimine.
• Interneti-turgude muutmine turvaliseks ja täielik vastutus internetis ostetud toodete ohutuse eest.
• Õiglase konkurentsi tagamine ühtsel turul ja selle konkurentsivõime kindlustamine digitaalsektoris.
• Õiglase ja konkurentsivõimelise ELi andmemajanduse põhimõtete kehtestamine, milles austatakse avalikke huve, lepingulist tasakaalu ja olemasolevaid õigusi.
• tegelemine sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsetega, mida tekitavad uued tehnoloogiad, virtuaalne reaalsus, näiteks metaversioon, ja digitaalsete varade uued vormid.