Me asetame soolise võrdõiguslikkuse oma töö keskmesse, mis on üks põhiväärtusi, mida me püüame järgida. Sest me teame, et sooliselt võrdsed ühiskonnad ei ole ainult naiste jaoks: need on õnnelikumad, tervislikumad, turvalisemad, õiglasemad ja jõukamad - kõigi jaoks.
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on põhiõigus, mida tunnustatakse 1957. aasta Rooma lepingus ja põhiõiguste hartas ning mis on Euroopa sotsiaalõiguste samba üks põhiprintsiipidest. Kuigi EL on soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas maailmas juhtpositsioonil, ei ole ükski liikmesriik veel saavutanud täielikku soolist võrdõiguslikkust. Edusammud on nii ELis kui ka kogu maailmas endiselt aeglased ja ebapiisavad.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi avaldatud ELi soolise võrdõiguslikkuse indeksi 2022 kohaselt saab soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ELis praeguses tempos jätkates teoks alles 60 aasta pärast. 2023. aasta märtsis toimunud ÜRO naiste olukorra komisjoni istungil märkis ÜRO peasekretär António Guterres, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks kogu maailmas kulub umbes 300 aastat.
Seepärast ei rahuldu me sotsiaaldemokraatidena keskpärasusega. Me intensiivistame oma jõupingutusi selles võitluses. Teadlikkuse tõstmisest ei piisa: Me kutsume ELi komisjoni ja kõiki ELi liikmesriike üles süvalaiendama kõiki poliitikavaldkondi kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil ning rakendama soolise võrdõiguslikkuse eelarvestamist kõigil tasanditel.
Meie eesmärkide täpsustamiseks lugege meie seisukohavõtte soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste kohta.
Lisateave meie töö kohta Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komitee.
Euroopas, seitse naist naist tapavad iga päev oma partnerid või pereliikmed. Veelgi enam, iga kolmas naine on vähemalt korra oma elu jooksul langenud füüsilise ja/või seksuaalse rünnaku ohvriks. Naised ja tüdrukud on ka valdav enamus inimkaubanduse ohvreid, eriti ELis seksuaalse ekspluateerimise ja prostitutsiooni eesmärgil(57% aastal 2021 Eurostati andmetel).
Naistevastane vägivald on üks peamisi takistusi naiste ja meeste tegeliku võrdõiguslikkuse saavutamisel. S&D liikmed jätkavad võitlust karmi direktiivi eest, mis sisaldab vägistamise tugevat nõusolekupõhist määratlust. Kuid meie võitlus ei lõpe sellega. Me nõuame tungivalt, et komisjon esitaks nõukogule ettepaneku määratleda sooline vägivald ELi kuritegevuse valdkonnana, et naised oleksid kõikjal ELis kaitstud igasuguse soolise vägivalla eest.
60% kõigist ülikoolilõpetajatest on naised. Sellest hoolimata teenivad naised ELis keskmiselt 13% vähem kui mehed. See tähendab, et võrreldes oma meessoost kolleegidega töötavad naised tegelikult kaks kuud aastas palgata. Euroopa võrdse palga päev sümboliseerib neid kahte palgata kuud veelgi. Pikemas perspektiivis toob madalam palk kaasa väiksema pensioni, mis võib suurendada vaesusriski. Pensionierinevus naiste ja meeste vahel ulatub 37%-ni.
Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon on võidelnud äsja vastu võetud palga läbipaistvuse direktiivi eest. See õigusakt kohustab ELi ettevõtteid lõpetama kõik olemasolevad palgaerinevused naiste ja meeste töötajate vahel, keelates palga salastamise ja kohustades liikmesriike kehtestama karistused tööandjatele, kes ei järgi eeskirju. See direktiiv ei võta arvesse mitte ainult mehi ja naisi, vaid ka mittebinitaarseid isikuid; meid kõiki tuleb kaitsta palgadiskrimineerimise eest, olenemata soost!
Kuid meie töö ei lõpe siinkohal. Meie fraktsioon soovib edendada soopõhiseid CVsid, et takistada ettevõtteid ja riigiasutusi värbamisprotsessis soolise eelarvamuse toimimisest. Me kutsume komisjoni üles tegema ettepaneku anonüümse "Europassi CV" kohta.
Seksuaal- ja reproduktiivtervis ja -õigused on meie jaoks üks peamisi prioriteete. Kõik inimesed väärivad õigust oma kehalisele puutumatusele, eraelu puutumatusele ja isiklikule autonoomiale. Kedagi ei tohi sundida soovimatusse emadusse, keegi ei tohi surra sünnitusel ega kannatada sunniviisiliste ja sunniviisiliste meditsiiniliste sekkumiste all sünnituse ajal ning kedagi ei tohi sandistada ega ära kasutada.
Praegu on abort endiselt ebaseaduslik kahes liikmesriigis (Poola ja Malta). Arvud näitavad, et abordi kriminaliseerimine ei too kaasa abortide arvu vähenemist, vaid sunnib naisi otsima salajasi aborte, mille puhul nad riskivad oma tervise ja eluga. See on tõsine inimõiguste rikkumine ja soolise vägivalla vorm. Ainult haridus, teave ja juurdepääs meeste ja naiste rasestumisvastastele vahenditele võib vähendada soovimatute raseduste arvu.
Seepärast kutsume kõiki ELi liikmesriike üles tagama üldise juurdepääsu eakohasele ja tõenduspõhisele seksuaal- ja suhteharidusele, kvaliteetsetele ja kättesaadavatele, taskukohastele kaasaegsetele rasestumisvastastele meetoditele ja tarvikutele, pereplaneerimisalasele nõustamisele ja rasestumisvastast teavet ning tagama tasuta, ohutu ja seadusliku abordiravi.
Naiste õigus otsustada oma keha üle on põhiline ja see tuleks lisada põhiõiguste hartasse. S&D liikmed soovivad ka, et ELi järgmisesse rahvatervise strateegiasse lisataks tugev ja sidus jagu seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste kohta.
Sündimus Euroopas väheneb. See on osaliselt tingitud sellest, et naistele ja meestele ei võimaldata alati piisavat rasedus-, sünnitus-, isadus- ja lapsehoolduspuhkust.
Praegused rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlevad õigusaktid võimaldavad vähemalt 14 nädalat, kusjuures Euroopas on erinevad tasustamissüsteemid. 2019. aasta aprillis võeti lõpuks vastu töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv. S&D fraktsioon võitles aastaid sellise õiguslikult siduva õigusakti vastuvõtmise eest. Seetõttu tervitasime kümne tööpäeva pikkuse isapuhkuse, nelja kuu pikkuse lapsehoolduspuhkuse ja viiepäevase hoolduspuhkuse kehtestamist töötajatele, kes pakuvad isiklikku hooldust või toetust sugulasele. Ka paindliku töökorralduse taotlemise õiguse laiendamine hooldajatele ja töötavatele lapsevanematele on saavutus, mille eest S&D fraktsioon on kaua ja kõvasti võidelnud.
Me nõuame, et komisjon võtaks tõsiselt oma kohustust jälgida direktiivi rakendamist, et töötavatel lapsevanematel ja sugulast hooldavatel inimestel oleks Euroopas parem kaitse. Lapsed on ELi tulevik. Kuigi selle direktiivi vastuvõtmine on kindlasti samm edasi, tuleb teha veel rohkem. Seepärast nõuavad S&D fraktsiooni liikmed Barcelona eesmärkide saavutamiseks ka tegelikku parandamist kättesaadavate, taskukohaste ja kvaliteetsete lastehoiuteenuste osas, et nii naised kui ka mehed saaksid töö- ja pereelu tasakaalustada.
Venemaa sissetung Ukrainasse on põhjustanud tohutuid kannatusi, tsiviilinfrastruktuur on hävitatud, tuhandeid inimelusid kaotatud ja miljoneid inimesi ümber asustatud. Naised ja tüdrukud kogevad rännet või sunniviisilist ümberasumist sageli teisiti kui mehed ja poisid. Konfliktide ja sõdade ajal puutuvad naised kokku eriliste vägivallavormidega, nagu seksuaalne vägivald, inimkaubandus ja ekspluateerimine. Sageli vastutavad nad ka laste ja eakate pereliikmete eest, mis võib piirata nende juurdepääsu tööturule ja sotsialiseerumisele. Ümberasustatud naised ja tütarlapsed võivad kokku puutuda mitmepoolse diskrimineerimisega, mis põhineb nende sool, pagulaskogemusel, sotsiaalsel staatusel, vanusel, rassil ja seksuaalsel sättumusel.
Naised ei ole siiski ainult ohvrid. Ukraina sõjaväes teenib praegu üle 50 000 naise, kellest paljud osalevad lahinguoperatsioonides. Nad võitlevad ja surevad vabaduse, demokraatia, inimõiguste ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste eest, isegi lahinguväljal. Need naised on vaprad, võimsad ja tõestavad, et naised suudavad kõike ja kõike.
Meie fraktsioon kutsub üles võtma meetmeid, et tagada varjupaigamenetluste sootundlikkus ja naiste vajaduste rahuldamine kogu varjupaigamenetluse jooksul.
Armastus on armastus. Igaüks väärib õigust armastada keda iganes ta tahab ja olla oma kõige ehedam mina. Me tervitame, et komisjon on astunud samme, et kriminaliseerida vaenu õhutamine ja vaenukuriteod ELis - ettepanekus on soolise võrdõiguslikkuse mõõde süvalaiendatud.
EL on ja peab jääma LGBTIQ+ vabaduse tsooniks! Me kutsume komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et tagada liikumisvabadus kõigile peredele, ning kutsume liikmesriike üles kehtestama õigusakte samasooliste abielude ja partnerluste võrdseks tunnustamiseks ning vanemaks olemise tunnustamiseks kogu ELis, et tagada diskrimineerimata õigus era- ja perekonnaelu täielik austamine. LGBTIQ+-vabad tsoonid (LGBTIQ+-vastased tsoonid) tuleb tunnistada ELis liikumis- ja elamisvabaduse rikkumisena.
S&D liikmed nõuavad ka rahvusvahelist konventsiooni kas ÜRO või Euroopa Nõukogu tasandil, et kaitsta LGBTIQ+ inimeste õigusi ja vabadusi, sest sellist õigusakti ei ole veel olemas.
Empaatilise ja aktsepteeriva tuleviku tagamiseks tahame võtta eesmärgiks kahjulikud soolised stereotüübid ja normid koolis, tugevdades samal ajal seksuaalkasvatust ja vägivalla ennetamist poiste ja tüdrukute sootundlike haridusprogrammide kaudu.
Ühiskonnas laialdaselt levinud stereotüübid on juurdunud patriarhaatlikus ühiskonnas ja jätavad naised ühiskonnas allutatud rolli, soodustades diskrimineerimist, ebavõrdset tasustamist ning põhjustades majanduslikku sõltuvust ja vaesuse feminiseerumist. Meeste tööhõive määr oli 2021. aastal 78,5 %, samas kui naiste puhul oli see vaid 67,7 % - see on enam kui 10 % erinevus. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel kasvab mitteametlikku ja palgata tööd tegevate naiste arv. On murettekitav, et kokkuhoiumeetmed on mõjutanud naisi karmimalt kui mehi. Eelarvekärped on kõige rohkem mõjutanud avalikku sektorit, kus paljud naised töötavad.
Umbes 80% "töötavatest vaestest" on naised. Lisaks sellele ei saa kolmandik Euroopa Liidu vanematest naistest mingit pensioni. Vaesuse feminiseerumine suureneb: naised on vaesuse ohus rohkem kui mehed.
Seetõttu tervitame miinimumpalga direktiivi. Madalapalgalised ja ebakindlad töökohad tuleb asendada jätkusuutlike töökohtadega. Me jätkame tööd selle eesmärgi nimel, kutsudes üles lõpetama kahjulikud kokkuhoiumeetmed ja nõudma tugevat soolist võrdõiguslikkust.
Naiste osakaal riikide parlamentide valitud esindajate hulgas on endiselt väga väike: 14,1% kuni 46,4% kogu ELis. Praegu on Euroopa Parlamendis ainult 39% Euroopa Parlamendi liikmetest naised. Me tahaksime näha, et see arv tõuseks järgmistel valimistel. Meie fraktsioon on siiski peaaegu saavutanud võrdse soolise tasakaalu: 42% Euroopa Parlamendi liikmetest on naised ja fraktsiooni juhtkonnas on enamus naisi, kuid võrdõiguslikkuse edendamiseks poliitilises elus tuleb teha veel rohkem.
Veelgi vähem on naisi ettevõtete juhatustes. ELis on keskmiselt vaid 30,6% ettevõtete juhatuse liikmetest naised, samas kui Norras on tänu 2005. aastal kehtestatud seaduslikele kvootidele saavutatud 45%.
Me kutsume üles võimaldama naiste õiglasemat esindatust otsustusprotsessides nii poliitikas kui ka ettevõtete juhatustes kvootide, reserveeritud kohtade ja volikogude kaudu, aga ka poliitilise ja ettevõtete kultuuri parandamise, käitumisjuhendite ja erakondade põhikirjade rakendamise kaudu, et tõsta teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse kohta. Naiste alaesindatus poliitikas on tõsine probleem, mis takistab õiglast demokraatlikku esindatust.
Oleme väga uhked, et 2022. aastal võeti lõpuks vastu direktiiv "Naised juhatustes", millega kehtestati avatud ja läbipaistev menetlus, et saavutada 2026. aastaks vähemalt 40% naiste osakaal ELi äriühingute mittejuhtivates juhatustes.
Seksuaalne ahistamine on soolise diskrimineerimise äärmuslik vorm, mis mõjutab ebaproportsionaalselt palju nii naisi kui ka tüdrukuid. 90% seksuaalse ahistamise ohvritest on naised. Kuni 55% naistest on ELis seksuaalselt ahistatud ja 32% kõigist ohvritest ELis ütlesid, et kurjategija oli ülemus, kolleeg või klient. Need arvud on veelgi suuremad, kui küsida teenindussektoris töötavatelt naistelt - 61% on seksuaalselt ahistatud, ja see arv tõuseb 75%ni naistest, kes töötavad tippjuhtkonna või kõrge kvalifikatsiooniga ametikohtadel.
ELi institutsioonid peavad andma eeskuju seksuaalse ahistamise vastu võitlemisel töökohal. Seepärast nõuavad sotsiaaldemokraadid ja demokraadid tugevamaid meetmeid kõikide ahistamise vormide, eelkõige seksuaalse ahistamise ennetamiseks Euroopa Parlamendis.
S & D võttis 2022. aastal vastu resolutsiooni, milles nõutakse kohustuslikku ahistamisvastast koolitust kõigile parlamendiliikmetele ja töötajatele.
Kahjuks suurenes hiljutise Covid-19 pandeemia ajal kodune ja sooline vägivald ning seksuaal- ja reproduktiivtervise õigusi rünnati. Naised olid Covid-19 pandeemia eesliinil, kuna nad olid ja on endiselt ebaproportsionaalselt esindatud suure kokkupuuteohuga ametites, nagu haiglad, kauplused, koolid ja hooldekodud, ning sektorites, kus töökohtade kaotamine on suur. Samal ajal on naised nendes sektorites harva kaasatud otsuste tegemisse, sest meie ühiskonnas valitseb klaasist lagi.
Ebaproportsionaalne mõju naistele nõuab progressiivset ja sootundlikku lähenemist nii koheseks kui ka pikaajaliseks tegevuseks nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Me kutsume jätkuvalt komisjoni ja liikmesriike üles seadma soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigused taastamis- ja vastupanukavade keskmesse. Kui me tahame parandada kriiside põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju, on väga oluline suurendada naiste osalemist tööturul ning tugevdada seost kliimamuutuste poliitika, digitaalpoliitika ja soolise võrdõiguslikkuse vahel.
Lisateavet leiate meie seisukohavõtust Progressiivne sootundlik lähenemisviis Covid-19 kriisile.
Poliitilise perekonnana oleme alati olnud ja jääme alati naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse eest võitlejaks Euroopas. On ülimalt tähtis, et me toome need olulised väärtused järgmise parlamendi ja komisjoni päevakorda. Meie peamine poliitiline ettepanek selleks on ELi naiste õiguste harta, mille fraktsioon S&D võttis vastu oma kohtumisel Krakówis mais 2023. aastal. ELi naiste õiguste harta on osa S&D soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste seisukohavõtust - meie tegevuskava, et muuta EL kõigi jaoks toimivaks.
Kolmapäeval, 3. juulil 2024 kinnitasid S&D liikmed taas oma pühendumust ELi naiste õiguste hartale.
Peame kasutama hartat oma feministliku poliitika nurgakivina ja nõudma komisjonilt selle vastuvõtmist. Harta on plaan standardiseerimiseks ja naiste õiguste valdkonnas seni saavutatud saavutuste kaitsmiseks kõikides Euroopa riikides, et tagada, et kõik naised ELis saaksid neist kasu. Harta hõlmab selliseid olulisi poliitikavaldkondi nagu sooline võrdõiguslikkus hariduses ja tööturul, seksuaal- ja reproduktiivõigus, sooline võrdõiguslikkus otsuste tegemisel, soolise vägivalla kaotamine ja muud. Me ei saa lubada naiste õiguste tagasilangust ega seda, et ühes liikmesriigis on naistel vähem õigusi kui teises liikmesriigis.
