Euroopa Liit seisab praegu silmitsi pakilise eluasemekriisiga, mis mõjutab inimesi eri sissetulekurühmades. Madala ja keskmise sissetulekuga inimestest paljud võitlevad eluasemete taskukohasusega, ülemääraste kulude, ebakvaliteetsete elamistingimuste ja kodutuse või väljatõstmise ohuga. Kõige rohkem kannatavad vaeste töötavate inimeste, eakate, üksikvanemaga perede, noorte, aga ka sisserändajate ja pagulaste käes.
Selle kriisi põhjuseks on süvenev sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus, eluasemete ja maa ulatuslik finantseerimine ning mittesäästvad eluasemesüsteemid, mis seavad kasumi inimõigustest kõrgemale.
Ebapiisavad eluasemetingimused mõjutavad negatiivselt inimeste füüsilist ja vaimset tervist, elukvaliteeti ja väärikust, samuti nende juurdepääsu tööhõivele ja olulistele teenustele.
Elamuturu puudused ohustavad sotsiaalset Euroopat, suurendavad kodutust ja vaesust ning õõnestavad usaldust demokraatia vastu.
Me peame välja töötama poliitika, mis tagaks piisava eluasemevarustuse, saavutades samal ajal tasakaalu majandusarengu ja meie kogukondade heaolu vahel. Meie eesmärk? Taskukohane ja edukas elamispind kõigile.
ELi kava inimväärse ja taskukohase eluaseme tagamiseks peab sisaldama järgmist:
- Euroopa eluasemeturu reguleerimine
- riiklike investeeringute suurendamine rohelisse sotsiaalelamumajandusse
- eluasemehindade piiramine
- võitlus kodutuse vastu
- inimväärsete elamute tagamine lastele
Elamumajandus kui ELi prioriteet
Elamumajandus on lõpuks ometi muutunud Euroopa Parlamendi prioriteediks. Meie, S&D liikmed, oleme uhked, et oleme saanud esimese eluasemevoliniku Dan Jørgenseni. Koos Jørgenseni toetusega on meil tugevam hääl meie taskukohase eluasemekava edendamisel.
Me püüame saavutada suuri investeeringuid taskukohaste, inimväärsete ja jätkusuutlike eluasemete rajamisse, rangeid tingimusi avaliku ja erasektori investeeringute kasutamisele, riigiabi eeskirjade reformi, lühiajalise üürimise piisavat reguleerimist, taskukohase omandiõiguse tagamist, sotsiaalkortereid haavatavatele rühmadele ja üliõpilasmaju, kodutuse kaotamist ning elektrihindade alandamist kodumajapidamistele ja ettevõtetele.
Euroopa eluasemeturu reguleerimine
Eluase on sotsiaalne hüve ja inimõigus, mitte kauplemine ja spekuleerimine.
Siiski on kinnisvarafondid euroalal kasvanud hämmastava 1 triljoni euroni, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2010. aasta 350 miljardi euroga. Kuidas see sündis? Vastus peitub erarendajatele ja investoritele antud erisoodustustes.
Need privileegid hõlmavad vabastusi kapitalitulu maksust, maksugarantiid, vähendatud maksud üüritulu pealt ja isegi pärimisega seotud soodustusi. Mis on selle tagajärg? Institutsionaalsed investorid investeerisid ainuüksi 2020. aastal elamumajanduse omandamisse 64 miljardit eurot.
Murettekitav on see, et erasektori arendajad ja investorid omavad nüüd märkimisväärset mõju meie eluasemesüsteemidele. Nad näevad eluaset spekulatiivse kaubana, lahutades selle oma olulisest sotsiaalsest rollist.
Mõned riiklikud tavad on olukorda veelgi süvendanud. Nad on andnud kinnisvaraspekulantidele maksusoodustusi, soosinud koduomanikke maksusoodustustega, kehtestanud "kuldsed viisad" välisinvestorite ligimeelitamiseks ja isegi dereguleerinud üüriturgu.
Me peame oma eluasemed spekulantide ja investorite haardest tagasi nõudma. Tehkem eluasemest põhiõigus, mis on kõigile kättesaadav, mitte privileeg, mida naudivad vähesed. Liituge meie liikumisega õiglase eluaseme eest, kus iga inimene leiab endale kodu, sõltumata oma rahalistest võimalustest. Üheskoos suudame pöörata tõusu ja tagada taskukohase ja kvaliteetse eluaseme kõigile.
Siin on see, mille eest me võitleme:
- avaliku ja sotsiaalse eluaseme erastamise piiramine.
- sobivad eeskirjad üürileandmise kohta
- elamumajandusse tehtavate investeeringute täielik läbipaistvus
- kinnisvara lühiajalise edasimüügi piiramine
- elamuturu "turististumise" või "Airbnb-efekti" piiramine.
Riiklike investeeringute suurendamine rohelisse sotsiaalelamumajandusse
EL peab tagama piisavalt kvaliteetseid ja taskukohaseid sotsiaalkortereid, pöörates erilist tähelepanu jätkusuutlikkusele.
Vähemalt 30% kõigist uutest elamutest peaks olema taskukohane eluase madalama sissetulekuga rühmadele ja vähemalt 30% taskukohane eluase keskmise sissetulekuga rühmadele.
On aeg seada sotsiaalkorterid kui elutähtsad investeeringud esikohale. Paljudes riikides jäävad sotsiaalkorteritele tehtavad kulutused teistest avaliku sektori kulutustest maha, kuid nõudlus selle järele ei ole kunagi varem olnud suurem. Madalama sissetulekuga inimesed tunnevad eluasemekulude osas survet ning kasvavad intressimäärad muudavad olukorda ainult hullemaks.
Lisaks sellele peame tagama rohelise sotsiaalkorterite rajamise. See ei tähenda mitte ainult jätkusuutlikkuse kriteeriumide seadmist esikohale, vaid ka vaba aja veetmise võimaluste, kogukonnakeskuste, parkide ja haljasalade kättesaadavuse tagamist, eriti meie kõige ebasoodsamates linnaosades.
Seetõttu on ka ELi maksueeskirjade reform, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse, nii oluline. Selline reform on võtmetähtsusega, et võimaldada ambitsioonikat avaliku sektori investeerimiskava.
Samal põhjusel peaks Euroopa Komisjon läbi vaatama ELi riigieeskirjad, laiendades sotsiaaleluruumide sihtrühma, et tõesti tagada taskukohane eluase kõigile. Konkreetselt peaks komisjon kohandama asjakohaselt üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevates õigusaktides sisalduvat sotsiaaleluruumi sihtrühma määratlust. EL peaks lähtuma sotsiaaleluruumi laiast mõistest kui universaalsest mudelist, kus sotsiaaleluruumid on mõeldud kõigile kodanikele, eesmärgiga arendada sotsiaalselt segunenud naabruskondi.
Elamispindade hindade piiramine
2022. aasta alguses seisid euroala majapidamised silmitsi aastakümnete suurima tarbijahindade tõusuga, millega kaasnes esimene intressimäärade tõus üle kümne aasta. Need kõrged hüpoteeklaenude intressimäärad on põhjustanud ELis märkimisväärse kinnisvarahindade tõusu, mis 2022. aasta esimeses kvartalis läheneb 10% kasvule - tasemele, mida ei ole nähtud alates 1990ndate algusest.
Hüppeliselt kasvavad hüpoteeklaenude intressimäärad suruvad peresid eluasemeturult välja ja kuna uute laenude intressimäärad tõusevad, suureneb pidevalt olemasolevate koduomanike koormus, eriti seal, kus on muutuva intressimääraga hüpoteeklaenud.
Eluasemekulud tõusevad aasta-aastalt järsult, ületades kaugelt meie kasutatava sissetuleku. Paljude eurooplaste jaoks on eluase suurim kulu. Millest need hüppeliselt tõusnud hinnad tulenevad? Kinnisvaraspekulatsioon on peamine süüdlane, mis tõstab eluasemekulud jätkusuutmatule tasemele.
Kõige raskemini tabab see koormus neid, kes on sissetulekuredeli alumisel astmel. Aastatel 2010-2024 tõusid üürihinnad 25%, samal ajal kui majade hinnad tõusid 52%. Eestis ja Ungaris on majade hinnad kolmekordistunud, samas kui Leedus, Lätis, Tšehhis, Austrias, Portugalis, Luksemburgis ja Bulgaarias on need enam kui kahekordistunud.
Ebatõhusad eluasemeturud suurendavad sissetulekute ja jõukuse ebavõrdsust ELis. Riiklik sekkumine hüpoteegiturule ei ole lihtsalt hea mõte; see on hädavajalik sotsiaalne õiglus. See on võti õiglasele jõukuse jaotamisele.
On aeg tegutseda:
- EL peab kehtestama ajutise intressimäära ülemmäära, et ohjeldada hüpoteeklaenude intressimäärade kiiret tõusu.
- Sotsiaalse õigluse tagamiseks peavad pangad ja valitsused tegutsema, et kaitsta kõige haavatavamaid.
- Riiklikud taskukohase eluaseme kavad tuleb lisada riiklikesse reformikavadesse*.
* Riiklikud reformikavad on ELi majanduse juhtimise oluline osa. Need pakuvad struktureeritud lähenemisviisi liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika kujundamisele, mille üldeesmärgid on stabiilsus, majanduskasv ja töökohtade loomine. Need kavad on koordineeritud tegevuse aluseks.
Võitlus kodutuse vastu
Alates 2025. aastast on üle 1 000 000 eurooplase kodutud.
Kodutus kahjustab sügavalt inimväärikust. See rikub ka mitmeid inimõigusi, sealhulgas õigust eluasemele, mittediskrimineerimisele, tervisele, juurdepääsule puhtale veele ja kanalisatsioonile, isiklikule turvalisusele ning vabadusele julma, alandava ja ebainimliku kohtlemise eest.
Kodutud ja mitteametlikes elamutes elavad inimesed puutuvad sageli kokku kriminaliseerimise, ahistamise ja diskrimineeriva kohtlemisega.
Kodutuse vastu võitlemiseks:
- Kõik ELi riigid peavad kodutuse vastu võitlemiseks rakendama programmi "Eluasemed esmajärjekorras".
- Kodutute kriminaliseerimine peab lõppema.
- Aporofoobia (negatiivsed hoiakud ja tunded vaesuse ja vaeste inimeste suhtes) tuleb tunnistada vihakuriteoks.
- Kodutusest tingitud diskrimineerimine tuleks keelata kogu ELis.
Piisava kodu tagamine lastele
Lastega leibkondi ohustavad üha enam tõsised eluasemeprobleemid. Paljud väiksema sissetulekuga pered on sunnitud elama ülerahvastatud tingimustes, samal ajal kui sotsiaalkorterite piiratud kättesaadavus toob kaasa piinavalt pikad järjekorrad.
Ebapiisav küte ning ebapiisav juurdepääs puhtale veele ja kanalisatsioonile on endiselt laialt levinud probleemid mitmes liikmesriigis. Need probleemid ei mõjuta mitte ainult meie laste heaolu, vaid ka nende tervist, kasvu ja haridust. On väga oluline mõista, et nõuetekohane eluase on meie laste arengu ja õppimise jaoks soodsa keskkonna alus.
Meie põhisõnumid:
- Ükski laps ei tohiks elada külmas ja ülerahvastatud kodus.
- Laste õigus piisavale eluasemele peaks olema tagatud riiklike meetmetega.
- Euroopa lastegarantii eelarvet tuleb suurendada vähemalt 20 miljardi euro võrra.
Euroopa Liidu eluasemekriisi erikomisjon
Eluase on sotsiaalne hüve ja inimõigus, mitte kauplemine ja spekuleerimine. Ometi täheldame, et eluasemekulud on kogu Euroopas rekordilised, mis tabavad kõvasti noori ja vanu, kõige vaesemaid ja keskklassi, samal ajal kui rikkad muutuvad rikkamaks, kaubeldes inimõigustega kasumi nimel.
Uue eluasemekriisi erikomisjoni loomisega on see miljonite eurooplaste jaoks väga murettekitav teema lõpuks ometi muutunud Euroopa Parlamendi prioriteediks. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon tõi eluaseme ELi päevakorra esiplaanile, võideldes üle aasta aktiivselt inimväärsete, taskukohaste ja jätkusuutlike kodude eest. Me oleme uhked, et saime Euroopa Parlamenti uue erikomisjoni ja esimese Euroopa elamumajanduse voliniku. S&D fraktsioonil on hea meel näha Dan Jørgensenit selles ametis.
ELi peamistes institutsioonides on oluline keskenduda elamumajandusele, et rakendada S&D fraktsiooni esitatud Euroopa taskukohase eluaseme kava.
Lisateavet selle erikomisjoni kohta ja selle kohta, millised parlamendiliikmed on kaasatud, leiate siit.
