Meie praegust Euroopa diplomaatia struktuuri iseloomustab selle hübriidne olemus - mosaiik ajutistest personalilaenudest, mida peamiselt suured liikmesriigid saavad endale lubada, ja komisjoni ametnike, kes on koolitatud 27 eri välistegevuse kultuuris. Selleks, et muutuda ühtsemaks ja saada iseseisvamaks, peab see diplomaatia kohanema praeguste geopoliitiliste väljakutsetega. Üks esimene samm selles suunas võiks olla minu ettepanek luua Euroopa Diplomaatiline Akadeemia.
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni (AFET) liikmena alustasin oma tööd 2019. aastal, käsitledes ELi välistegevuse horisontaalseid aspekte. Me oleme väga sageli sunnitud seisma silmitsi ühe rahvusvahelise kriisiga teise järel, ilma et meil oleks võimalik kaaluda ELi välistegevuse vahendeid. Nende vahendite üle mõtisklemine viib meid selge järelduseni: selleks, et saada globaalseks tegijaks, peame tegema rohkem kui lihtsalt püüdlema selle poole. Meie vahendeid, sealhulgas ELi diplomaatia vahendeid, tuleb selle positsiooni saavutamiseks täiustada.
Näiteks on ELi delegatsioonides ilmne teatud geograafiline kallutatus - ibeerlased Ameerikas või prantslased Aafrikas -, mis hoolimata kogemustest, mida riiklikud diplomaadid võivad ELi delegatsioonidele nendes piirkondades kaasa tuua, ei näi kajastavat Euroopa täielikku plaani. ELi diplomaatiline aparaat, Euroopa välisteenistus, on tegutsenud juba üle kümne aasta. Siiski on aeg seda ümber hinnata ja kohandada vastavalt muutuvale geopoliitilisele maastikule ning vaadata läbi selle hübriidne koosseis, liikudes nii valitsustest kui ka teistest institutsioonidest sõltumatu vormi suunas. Eesmärgiks on Euroopa diplomaatia, mis on algusest peale valitud ja koolitatud, selle asemel, et tugineda pikema aja jooksul "laenatud" töötajatele. Kuigi liikmesriikide diplomaatide teenistus ELis on kasulik, on ka puudusi, näiteks nende ajutine iseloom, stiimulite puudumine ja kiusatus säilitada riiklikke tegevuskavasid.
Siinkohal tuli mängu minu ettepanek katseprojekti "Euroopa diplomaatilise akadeemia loomise suunas" kohta aprillis 2021. Selle eesmärk oli, et Euroopa välisteenistus uuriks ja analüüsiks sellise akadeemia loomise võimalusi, kus EL võiks pakkuda põhikoolitust ja valikuprotsessi Euroopa välisteenistusse ja ELi delegatsioonidesse vastuvõtmiseks.
Euroopa Parlamendi keerulises vaibakujunduses ja hoolika seadusandliku manööverdamisega oli minu ettepanek üks väheseid, mis kiideti AFET-komisjonis heaks. See otsus ja sellele järgnenud suurepärane hinnang komisjoni ja Euroopa välisteenistuse poolt, pärast mõningaid muudatusi, sillutasid teed selle rakendamisele. Viimane samm oli võitlus selle lisamiseks ELi aastaeelarvesse parlamendi seisukoha kaudu. Sel viisil eraldasime projektile peaaegu 1 miljon eurot, muidu ei oleks saanud midagi teha.
Kui alus oli loodud, ei raisanud Euroopa välisteenistus aega kahe avaliku pakkumise väljakuulutamisega: teostatavusuuring ja pilootkatse. Huvide ja pädevuse meres võitis Euroopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA) koostöös EUI-STG ja CEPSiga teostatavusuuringu pakkumise, samas kui mainekas Euroopa Kolledž võttis endale vastutuse pilootkatse läbiviimise eest.
Kui programm Euroopa Kolledžis septembrist 2022 kuni 2023. aasta maini välja arenes, selgus, et käimas on ümberkujundav teekond. Üle 45 tulevase diplomaadi, kes pärinesid erinevatest riikidest, sealhulgas kandidaatriikidest ja ELi institutsioonidest, läbisid residentuuripõhise range koolituse. Kuid see ei lõppenud sellega, sest ma esitasin pärast sama protsessi üheaastast pikendust. Lisaks sellele on käsil veel üks uuring, kus käsitletakse tulevase alalise akadeemia sihtrühmi. Analüüs keskendub ka neile, kes ei ole praegu liikmesriikide diplomaadid, kuid on huvitatud ELi diplomaadiks saamisest.
Praegu arutab nõukogu otsust alalise diplomaatilise akadeemia loomise kohta. See paljutõotav areng koos minu hiljutise ettepanekuga on oluline samm edasi järgmise põlvkonna diplomaatide kasvatamisel. Selle ettepaneku eesmärk on luua alaline koolitus- ja elamisprogramm, mis on mõeldud spetsiaalselt ELi kandidaatriikide noorematele diplomaatidele. Selle algatusega püütakse lahendada üks peamisi probleeme, mis tekkis esialgse rakendusetapi käigus - logistilised takistused, millega kandidaatriikide diplomaadid silmitsi seisavad - ning edendada suuremat kaasatust ja koostööd tulevaste diplomaatide vahel kogu Euroopas.
Euroopa diplomaatilise akadeemia väljakujunemisel kerkivad siiski esile kaks olulist kaalutlust. Esiteks on oluline tagada juurdepääs kõigile Euroopa kodanikele, kes soovivad töötada ELi diplomaadina, sõltumata nende praegusest diplomaatilisest staatusest või sidemetest. Teiseks, Euroopa välisteenistuse (EEAS) võimalus võtta otse tööle akadeemia vilistlasi.
Kahtlemata oli erinevate liikmesriikide esialgne vastuvõtt iseloomulik "ootab ja vaatab", vaadeldes seda potentsiaalse konkurentsi seisukohast. Kui suuremad liikmesriigid arvestavad suure diplomaatilise korpuse ja ressurssidega, siis väiksemad liikmesriigid nägid selles projektis võimalust oma diplomaatiliste probleemide paremaks lahendamiseks. Projekti edukas rakendamine ja selle vaieldamatu vajalikkus, mis on muutunud üha selgemaks, on siiski põhjustanud selle järkjärgulise laialdase toetuse saamise liikmesriikide seas.
Sellise diplomaatilise organi loomine on oluline samm geopoliitilise ja mõjuka Euroopa suunas, mis on võtmetähtsusega, kui tahame ületada riiklikud piirangud ja suhelda partnerite ja konkurentidega samal tasemel. Ainult siis, kui me liigume riiklikust esprits de corps'ist ühise diplomaatilise kultuuri suunas - Euroopa perspektiivist lähtudes -, suudame saavutada tõelise ELi diplomaatia, mis hõlmab ELi ühiseid väärtusi ja huve.
Nacho Amor Sánchez, AFET komisjoni liige ja S&D inimõiguste koordinaator.
