Rahvastiku vähenemine kujutab endast märkimisväärset väljakutset kogu ELile, kuid ühtekuuluvuspoliitika pakub lahendust. Investeerides sellistesse valdkondadesse nagu ehitus, transport, energeetika, digitaalne ja sotsiaalne infrastruktuur, on selle eesmärk parandada meie elu.
Minu kodumaal Rumeenias võitlevad sellised piirkonnad nagu Apuseni ja Banati mäed ning Doonau delta elanikkonna märkimisväärse vananemise ja murettekitavalt madala sündimuse probleemiga.
Kuid see probleem ei ole üksnes Rumeenia või Ida-Euroopa probleem, vaid mõjutab kogu ELi. Ühtekuuluvuspoliitika ja ELi rahaliste vahendite abil on meil võimalik olukorda muuta. Kuidas? Rakendades strateegiaid, mis muudavad elu nii linna- kui ka maapiirkondades atraktiivsemaks.
Me peame parandama elukvaliteeti piirkondades, mis seisavad silmitsi rahvaarvu vähenemisega, võimaldades noortel elama asuda ja perekonda luua, võimaldades samal ajal vanematel põlvkondadel jääda, pakkudes neile sobivaid võimalusi.
Teine tegur on liikuvus ja liikumisvabadus. Liiga paljud eurooplased ei saa kasutada ELi üht suurimat tugevust: võimalust reisida, eriti ELi piires. Teised ei saa endale lubada pendelrännet oma kodust linna, kus tööturg pakub võimalusi, ühel lihtsal põhjusel - infrastruktuuri puudumise tõttu. Seega on nad sunnitud oma linnadest ja küladest lahkuma, mis aitab oluliselt kaasa rahvastiku vähenemisele.
Kolmas tegur võimendab teist tegurit: suured erinevused maa- ja linnapiirkondade vahel. Noortel on sageli vähe stiimuleid põllumajandussektoris töötamiseks. Eriti Ida-Euroopas lahkuvad nad küladest ja rändavad suurte linnade poole, et leida oma isiklikku ja ametialast rahuldust.
Neljas tegur on elanikkonna vananemine, mis koormab sotsiaalkindlustussüsteeme, eriti madala sissetulekuga inimeste puhul, kes maksavad vähem pensioniskeemidesse. See võib viia eakate inimeste vaesuse ja nende tõrjutuseni ühiskondlikust elust.
Elukvaliteet ulatub kaugemale kui piisav töötasu. ELi ühtekuuluvuspoliitika võib parandada meie elu paljudes valdkondades, nagu ehitus, transport, energeetika, digitaalne ja sotsiaalne infrastruktuur. Võtame näiteks lasteaiad. Neid on Ida-Euroopas, sealhulgas minu kodumaal Rumeenias, piisavalt palju. Siiski on endiselt suur väljakutse, eriti Lääne-Euroopa osades töötavate naiste jaoks, leida sobivat lastehoiuteenust.
Digitaalsed tehnoloogiad võivad samuti aidata kaotada lõhet küla ja linna vahel, vähendades seega rahvaarvu. Niinimetatud targa küla algatus võib aidata lairiba interneti infrastruktuuri ja 5G ühenduvuse rajamisega. Covid-19 pandeemia näitas, kuidas paljud noored spetsialistid, mitte ainult IT-spetsialistid, otsustasid elada maal, kus nad saavad oma ülesandeid internetis täita. Viimased neli aastat on näidanud, kui paljud eelistavad elu suurlinnadest, nagu Bukarest, Frankfurt või Barcelona, eemal, kui neil on selleks olemas digitaalne infrastruktuur.
Meie, sotsialistid ja demokraadid, usume, et kohalikud omavalitsused on teravalt teadlikud oma kohalike kogukondade erivajadustest. Seetõttu soovime suuremat paindlikkust ELi struktuuri- ja investeerimisfondides, mis võimaldaks liikmesriikidel, piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel määrata oma prioriteedid ELi kaasrahastatud programmides.
Lisaks sellele tuleks ELi eri rahastamisvahendeid paremini koordineerida ja sünergiat luua, et need vastaksid kõige paremini kohalike ja piirkondlike kogukondade vajadustele. See ei puuduta mitte ainult ELi struktuuri- ja investeerimisfonde, vaid ka Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise põhiprogrammi "Horisont Euroopa" ning ELi majanduse taastamise ja vastupanuvõime rahastamisvahendit, mis on ELi juhtalgatus, mille eesmärk on leevendada majanduse ja sotsiaalseid mõjusid, mis on tingitud Covid-19-ist.
Lisaks sellele on 2014. aastal loodud Euroopa Ühendamise Rahastu, mis on mõeldud infrastruktuuriinvesteeringuteks transpordi-, energeetika-, digitaal- ja telekommunikatsiooniprojektidesse kogu liidus ja mille eesmärk on suurem ühenduvus ELi liikmesriikide vahel. See toimib toetuste, finantstagatiste ja projektivõlakirjade kaudu.
Viimane, kuid kindlasti mitte vähem tähtis on Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programm, millega rahastatakse piiriüleseid riikidevahelisi ja piirkondadevahelisi tegevusi, sealhulgas ELi äärepoolseimates piirkondades.
Need ei ole lihtsalt nimed, vaid võimalused meie liikmesriikidele ja nende piirkondlikele üksustele negatiivse demograafilise suundumuse probleemi lahendamiseks. Kui me koordineerime ELi rahaliste vahendite kasutamist ja ühendame need arukate ideedega, saame kinnitada, et Euroopa Liit on jätkuvalt sotsiaalse südamega edulugu, mille üheks põhiväärtuseks on solidaarsus. Selleks peame aga tagama, et ELi ühtekuuluvuspoliitika jääb ka pärast 2027. aastat rahaliselt tugevaks.
