ELi 2025. aasta eelarve on 200 miljardit eurot, mis on 6% suurem kui tänavune, mis tähendab 10 miljardi euro suurust kasvu. See vastab eurooplaste vajadustele, võimaldades samal ajal tasuda liidu majanduse pandeemiajärgse taastumise eest, kärpimata võtmeprogramme.
Kui te elate kusagil ELis, on see artikkel teie jaoks oluline, sest see puudutab ligikaudu 200 miljardit eurot, mille üle mul oli au pidada läbirääkimisi teie, teie piirkonna ja teie liikmesriigi nimel ELi 2025. aasta eelarves.
See on olnud maraton, mis kestis kuni selle aasta kevadeni.
See algas sellega, et Euroopa Komisjon pani lauale aastaeelarve eelnõu. Pärast seda on nii meie Euroopa Parlamendis kui ka liikmesriigid nõukogus oma seisukohti välja töötanud. Nõukogu on teinud ettepaneku vähendada kulukohustusi 1,5 miljardi euro võrra, sealhulgas programmi "Horisont Euroopa" 400 miljoni euro võrra, Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF-Digital) digitaalse osa 110 miljoni euro võrra, InvestEU 30,7 miljoni euro võrra, programmi Erasmus 294,8 miljoni euro võrra ning programmi "Kodanikud, võrdõiguslikkus, õigused ja väärtused" 33,7 miljoni euro võrra. Kõik see kulmineerus paar päeva tagasi hilisõhtuse (või varahommikuse, läbirääkimised kestsid kuni kella 4ni) lepituskoosolekuga, kus ma juhtisin Euroopa Parlamendi nimel läbirääkimisrühma ja jõudsin ELi nõukogus liikmesriikidega kokkuleppele. Äärmiselt keerulises poliitilises olukorras saavutasime märkimisväärse edu - ELi eelarve 2025. aastaks on 6% suurem kui praegune aastaeelarve, mis tähendab 10 miljardi euro suurust kasvu. Me säilitasime oma programmid ja tagasime, et meie võla tagasimaksmine ei lähe liidu programmide arvelt kahjuks. Poliitiline kokkulepe tuleb nüüd järgmisel nädalal Strasbourgis täiskogu istungil heaks kiita.
Miks on ELi aastaeelarve oluline?
Sest ilma iga ELi poliitika kindla rahastamiseta on kõik kohustused määratud jääma pelgalt soovunelmaks. Mina ja minu fraktsioon - sotsiaaldemokraadid ja demokraadid - oleme kogu aeg mõelnud ELi 2025. aasta eelarvest kui investeerimisvahendist. Mitte ainult meetmetesse ja infrastruktuuri, mis edendavad meie majandust ja ELi konkurentsivõimet, teie heaolu ja meie kõigi turvalisust, vaid ka meie taastumise rahastamiseks Covid-19 pandeemiast. Järgmise põlvkonna ELi loomisega näitas EL, et me reageerime paremini ja kiiremini väljakutsetele, kui 27 liikmesriiki tegutsevad kooskõlastatult koos, selle asemel, et jätta liikmesriikide valitsused kriisi lahendamisel üksi.
Mul on hea meel, et saavutatud poliitiline kokkulepe sisaldab lahendust tagasimaksekulude rahastamiseks, ilma et kärbitaks olulisi programme, nagu Erasmus+ või teadus- ja arendustegevuse programmid, vastupidiselt liikmesriikide esialgsele ideele. Koos sotsiaaldemokraatide ja demokraatidega nõudsime, et kasutataks nn EURI-kaskadimehhanismi, mis võeti kasutusele ELi praeguse mitmeaastase eelarve läbivaatamisel aastateks 2021-2027. Selle nn kaskaadmehhanismi eesmärk on juhtida rahvusvahelistel turgudel suurenevaid laenukulusid, ilma et see mõjutaks meie kodanike ja ettevõtete jaoks ülimalt olulisi liidu algatusi ja programme, säilitades samas ELi eelarve paindlikkuse ja reageerimisvõime.
200 miljardit eurot - kas see on suur summa?
Inimestele, kes ei tööta eelarveküsimustega, tundub see number tõesti kolossaalne. Kuid me peame panema asjad perspektiivi ja nii näeme, et kurat peitub tõepoolest üksikasjades. Viimase paari aasta keskmine aastaeelarve on olnud vahemikus 160-180 miljardit eurot. See on võrreldav Taani riigieelarvega, mis teenindab 5,6 miljonit inimest. ELi kogurahvastik on umbes 450 miljonit inimest. Järgmise aasta 200 miljardi euroga rahastatavate prioriteetide arv on samuti muljetavaldav: teadusuuringud ja innovatsioon, tervishoid, haridus, noored, põllumajandus, regionaalareng, kaitse ja julgeolek, rände juhtimine ja varjupaigaabi, abi loodusõnnetustest mõjutatud kogukondadele, Schengeni ala täielik laiendamine Rumeeniale ja Bulgaariale, meie naabrite abistamine nende teel Euroopa Liitu.
ELi eelarve looduskatastroofide tõttu kannatanud piirkondade päästmiseks
Läbirääkimiste viimane etapp langes kokku Valencia katastroofiliste üleujutustega, mis näitasid taas kord kliimamuutuste laastavat mõju inimelule. Kahjuks ei ole see uudis. Me nägime seda Rumeenias ja Kesk-Euroopas üleujutuste puhul ning me näeme seda igal suvel Lõuna-Euroopa metsatulekahjude puhul. 3 miljardit eurot eraldatakse loodusõnnetustest mõjutatud piirkondade toetamiseks, kusjuures liikmesriikidel on võimalus kasutada kuni 10% olemasolevatest ühtekuuluvuspoliitika vahenditest selliste katastroofide ennetamiseks ja nendest taastumiseks.
Numbritest rääkides....
Üldiselt oli Euroopa Komisjoni ettepanek hea lähtepunkt. Minu eesmärk oli seda parandada ja kohandada seda teie vajadustele. Nii õnnestus mul komisjoni ettepanekule (nn eelarve projekt ja kirjalik muutmisettepanek) lisada:
- 422 miljonit eurot rohkem haridusele ja noortele (Erasmus+) (kokku 4,3 miljardit eurot);
- 45 miljonit eurot rohkem teadusuuringutele, innovatsioonile ja tervishoiule (Horisont Euroopa - tervise klastrid, Euroopa Innovatsiooninõukogu, Euroopa Teadusnõukogu, Marie Sklodowska-Curie meetmed) (kokku 12,7 miljardit eurot lisaks Euroopa Teadusnõukogule);
- 30 miljonit eurot rohkem põllumajandusele, eelkõige noortele põllumajandustootjatele (kokku 39,9 miljardit eurot Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi jaoks);
- 5 miljonit eurot rohkem looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja kliimameetmete jaoks (LIFE-programm) (kokku 776 miljonit eurot);
- 10 miljonit eurot rohkem ELi välispiiride haldamiseks, eelkõige Schengeni laienemiseks Rumeenia ja Bulgaariaga (kokku 1,2 miljardit eurot) ja 2 miljonit eurot rohkem meie varjupaiga- ja rändepoliitikale (kokku 1,8 miljardit eurot);
- 6 miljonit eurot rohkem sõjalise liikuvuse jaoks (kokku 252 miljonit eurot);
- 50 miljonit eurot rohkem humanitaarabiks seoses ülemaailmsete kriiside ja kliimaga seotud hädaolukordadega (kokku 1,8 miljardit eurot).
Kasvava ebakindluse ja sellest toituva populismi ajal vajavad eurooplased käegakatsutavaid tulemusi, et säilitada usaldus, et EL töötab nende heaks. Kõik need pikad läbirääkimistunnid on olnud seda väärt ja ma olen kindel, et kokkulepe ELi 2025. aasta eelarve kohta saab Euroopa Parlamendi täiskogu istungil järgmisel nädalal Strasbourgis lõpliku rohelise tule.
Victor Negrescu on Euroopa Parlamendi asepresident, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Rumeenia liige ning Euroopa Parlamendi juhtiv läbirääkija ELi eelarve 2025 üle.
