Kuna praegune pikaajaline eelarve läheneb lõpule, esitab Euroopa Parlament oma nõudmised ambitsioonikama finantsraamistiku kohta, et lahendada kasvavaid probleeme.
Euroopa Liit, nagu ka selle liikmesriigid, peavad tagama vajalikud vahendid, et täita oma kodanikele antud lubadusi. Ilma piisava rahalise toetuseta võivad need kohustused muutuda pelgalt püüdlusteks. Just seetõttu kasutab EL mitmeaastast finantsraamistikku, mis on liidu pikaajaline eelarve. Praegune mitmeaastane finantsraamistik, mis hõlmab ajavahemikku 2021-2027, lepiti 2020. aastal kokku Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel nõukogus. Kuigi sellest on möödunud vaid kuus aastat, on ülemaailmne olukord dramaatiliselt muutunud, mis rõhutab tungivat vajadust piisavate vahenditega varustatud mitmeaastase finantsraamistiku järele pärast 2027. aastat. Arutelu ja läbirääkimiste aeg on käes.
Esimene ametlik samm selles protsessis toimus täna Strasbourgis, kus Euroopa Parlamendi täiskogu võttis vastu raporti, mille kaasautoriks olin parlamendi eelarvekomisjonis. Selles raportis kirjeldatakse peamisi prioriteete, mida me soovime, et 2027. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas seadusandlikus ettepanekus käsitletaks. Euroopa Komisjon esitab selle olulise ettepaneku eeldatavasti veel sel suvel. Selle heakskiitmine sõltub Euroopa Parlamendi nõusolekust, mis järgneb läbirääkimistele liikmesriikidega nõukogus, mis põhinevad komisjoni esialgsel dokumendil. Eesmärk on jõuda kokkuleppele hiljemalt 2026. aasta lõpuks. Selle raporti tänane vastuvõtmine Euroopa Parlamendis on selge sõnum mitte ainult komisjonile, vaid ka liikmesriikidele, mis puudutab parlamendi eeldatavaid seisukohti eelseisvatel läbirääkimistel.
Kuid miks pooldada ambitsioonikamat pikaajalist eelarvet pärast 2027. aastat võrreldes praeguse eelarvega? Meie suuremad eesmärgid tulenevad meie kodanike ees seisvate väljakutsete kasvavast arvust ja ulatusest, millega üksikud liikmesriigid ei saa tõhusalt tegeleda eraldi. Nende hulka kuuluvad sõja taastekkimine meie mandril, jätkuv kliimakriis, mis väljendub laastavate metsatulekahjude ja tõsiste üleujutuste näol, laialt levinud ebakindlus, millega kaasneb paljude eurooplaste majandusliku ja sotsiaalse olukorra halvenemine, kolmandatest riikidest lähtuvate kaubandussõdade ähvardav oht koos meie tööstusi vaevavate konkurentsivõime probleemidega ning pakiline vajadus humanitaarabi järele kogu maailmas, eriti kui Ameerika Ühendriigid annavad märku võimalikust lahkumisest rahvusvaheliselt areenilt ja reeglitel põhinevast korrast. Need on vaid mõned kriitilised küsimused, mis nõuavad meie tähelepanu ja millele on võimatu leida lahendusi, kui mitmeaastase finantsraamistiku rahastamist pärast 2027. aastat oluliselt ei suurendata.
Praegune mitmeaastase finantsraamistiku periood - 2021-2027 - on juba pannud meie kodanikud ja ettevõtted proovile COVID-19 pandeemia tervishoiu- ja majanduslike tagajärgedega, energiahindade tõusuga ning Venemaa ebaseadusliku agressioonisõjaga ja selle kaugeleulatuva mõjuga meie julgeolekule. Erinevalt 2020. aastast, mil vähesed võisid neid sündmusi ette näha, on meil nüüd selgem arusaam eesolevatest väljakutsetest. Me peame põhjalikult ümber mõtlema, kuidas me oma ressursse jaotame, ja võtma vastu strateegilisema lähenemisviisi kulutustele.
Me kutsume liikmesriike, komisjoni ja kõiki teisi poliitilisi sidusrühmi üles seadma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku keskmesse inimesed ja nende ootused. See on ainus tee käegakatsutavate ja nähtavate tulemuste saavutamiseks, mis veenab kodanikke, et Euroopa projekt teenib tõepoolest nende huve.
Selles vaimus saadame meie, Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraadid ja demokraadid, komisjonile ja liikmesriikidele tugeva signaali: umbes 20 miljonit last liidus ohustab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. See on vastuvõetamatu olukord ja me nõuame, et Euroopa Sotsiaalfondi+ raames eraldataks spetsiaalne eelarve, et tugevdada Euroopa lastegarantiid kui ELi vaesuse vastu võitlemise strateegia keskset sammast.
Mitmeaastane finantsraamistik pärast 2027. aastat peaks sisaldama kahte konkreetset vahendit: üks peaks olema pühendatud solidaarsuse tagamisele loodusõnnetuste korral ja teine üldisele kriisidele reageerimisele. Ühtekuuluvuspoliitika on ja peab jääma investeerimisvahendiks, mille eesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust meie liidu piirkondade ja kogukondade vahel. Järelikult peame kaitsma ühtekuuluvuspoliitikat selle eest, et pidevalt esilekerkivad kriisid ei ammendaks seda ja hoiduma selle korduvast kasutamisest viimase abinõuna, kui EL vajab hädasti vahendeid hädaolukordade lahendamiseks.
Lisaks peab ühtekuuluvuspoliitika jääma piirkondlike ja kohalike omavalitsuste haldusalasse, kes tunnevad oma elanike vajadusi kõige paremini.
EL ei tohi unustada oma põllumajandustootjaid. See sektor on eriti haavatav inflatsiooniliste šokkide suhtes, mis vähendavad oluliselt põllumajandustootjate ostujõudu. Seetõttu nõuame ühise põllumajanduspoliitika piisavat ja prognoositavat rahastamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.
Kui me räägime ELi sisemistest väljakutsetest, siis peame tunnistama ka meie piiride tagant lähtuvaid ohte. Kaitse ja julgeolek peaksid olema tähtsal kohal liidu järgmises pikaajalises eelarves pärast 2027. aastat. See ei tohi aga tingida kärpeid ega rahastamise ümbersuunamist otsustava tähtsusega sotsiaalpoliitikast. Lahendus sellele ilmsele dilemmale - julgeolek versus sotsiaalpoliitika - peitub uue tõeliste omavahendite süsteemi loomises, mida fraktsioon S&D on pikka aega toetanud.
See mitte ainult ei taga ELi ühise võla jätkusuutlikku tagasimaksmist, vaid tagab ka Euroopa suutlikkuse reageerida tõhusalt kriisidele ja tegeleda oma inimeste vajadustega. Fraktsioon S&D nõuab ka, et uued ühislaenud peaksid olema kättesaadavad, et tagada, et liidul oleks piisavalt vahendeid, et ühiselt reageerida paljudele meie ees seisvatele väljakutsetele, sealhulgas kaitsele, ning et parlament täidaks seekord täielikult oma rolli selles protsessis.
Lõpuks, ja see on väga oluline, peab õigusriigi põhimõtete austamine olema absoluutne eeltingimus Euroopa rahastamisele juurdepääsuks nii praeguse kui ka tulevase ELi pikaajalise eelarve raames.
Carla Tavares on Portugali Euroopa Parlamendi liige fraktsioonist S&D ja Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni kaasläbirääkija ELi järgmise mitmeaastase eelarve (pärast 2027. aastat) üle.
